Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja dr Kristiina Põld ütles, et EMO töötab juba iga päev võimekuse piiril ning on mõeldamatu, et osakonna koormus veelgi suureneks. Näiteks köhaga patsient peab ootama EMOs kuni kuus tundi. “Lisapatsientide EMOsse suunamise plaan on äärmiselt vastutustundetu,” märkis Põld.

Piirkondliku haiglana lahendavad regionaalhaigla meedikute Põhja-Eesti keerukamaid haigusjuhtumeid. “Meie juurde jõuavad raskeimad traumad. Vastutame elanikkonna meditsiinilise turvalisuse eest kõrgeimal tasemel. Tänaste ressurssidega ei saa regionaalhaigla muutuda selle kõrval perearstikeskuste asendusbaasiks,” selgitas Põld. Lisaks perearstidele on Põllu väitel puudu palju meedikuid ka EMOs.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnutsi pole sotsiaalministeerium tutvustanud kriisimeedet kliinikumile, seetõttu on meedet raske ka kommenteerida. “Kliinikum ei ole täna mehitatud selliselt, et võtta vastu perearstide patsiente,” sõnas Eelmäe.

“Ent kui selline nõue ministeeriumi poolt tuleb, võtab kliinikum selle teema koos tingimustega arutlusele ning koostab nii inimressursi kui ka rahalised kalkulatsioonid,” lisas Eelmäe.

Eelmäe leidis, et perearstide põuda saaks lahendada residentuuri vastuvõtuarve analüüsides ja nendele numbritele vastavaid tervishoiupoliitilisi otsuseid langetades.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste selgitas, et miniteeriumi käidud idee anda üldarstiabi osutamise õigus ajutiselt haiglatele juhul, kui perearstinimistule ei õnnestu leida uut perearsti või asendusarsti, ei hõlmaks haiglate erakorralise meditsiini osakondi ehk ainult vältimatu abi tagamist.

"EMO on vältimatu ja erakorralise abi osutamise jaoks. Jutt käib üldarstiabi osutamisest selle täies tähenduses, sh ennetavad tegevused ja töö krooniliste haigetega. Seega peab see olema korraldatud ka üldarstiabi nõuete kohaselt. Oleme seda mõtet arutanud perearstidega ja kavas on arutada ka haiglate esindajatega," ütles Paluste.