Kevvai sõnul on tegemist tema poolt pikalt kaalutletud otsusega „Andsin endale lubaduse juba praegusele ametikohale kandideerimisel, et teen seda viimast korda. Olen ministeeriumis töötanud pea 26 aastat, on viimane aeg veidi ringi vaadata ja astuda vastu uutele väljakutsetele,“ ütles Toomas Kevvai.

Maaeluminister Arvo Aller mõistab pikka aega ministeeriumis asekantsleri ametis olnud Kevvai valikuid. „Ministeeriumis tehtud struktuurimuudatus võimaldanuks asekantsleril jätkata, kuid Kevvai soovis oma ellu muutust, millega tuleb leppida“ märkis Aller.

Vabariigi Valitsus kinnitas Maaeluministeeriumi uue struktuuri 12. märtsil. Struktuurimuudatusega korrigeeriti ülesandeid kahe asekantsleri haldusalas, mis tähendab, et senise, Toomas Kevvai poolt juhitud toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri ülesanded keskenduvad edaspidi enam toiduohutusele. Teaduse ja arenduse osa liigub üle kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri vastutusalasse, mida jääb edasi kureerima asekantsler Siim Tiidemann.

Delfi uuris maaeluministeeriumist, kui mõistlik mõte on kriisi ajal toiduohutuse asekantsler minema saata. Ministeeriumi avalike suhete nõunik Iiris Saluri rõhutas selle peale, et valitsus kinnitas maaeluministeeriumi struktuurimuudatuse enne kriisi. Struktuurimuudatus mis hakkab kehtima 1. aprillist 2020 ei näinud ette ühegi ametikoha kaotamist. “Asekantsler valis lahkumise, see oli tema tahe,” ütles Saluri.

Saluri sõnul peab ministeeriumis töö jätkuma nii kriisi ajal kui ka järel. Struktuurimuudatus kavandati seoses Vabariigi Valitsuse varasema otsusega moodustada Põllumajandus- ja Toiduamet. Ühendameti loomise taustal kasvas vajadus keskenduda senisest rohkem kogu protsessile, et võimalikult sujuvalt käivitada uue ameti töö. “Eesmärgiks on, et kogu toidutarneahelas oleks toimiv, tõhus ja kaasaja väljakutsetele vastav järelevalve süsteem,” viitas Saluri.

Saluri tõdes, et Kevvai lahkumine asetas ministeeriumi olukorda, kus tuleb välja kuulutada konkurss uue asekantsleri leidmiseks. “Loodame konkursi kaudu leida tugeva juhi, kel on teadmisi toiduohutusest ja võimekus hakkama saada ka kriisijuhtimisega. Seni jätkame tööd, meil on tugevad osakonnad, koos asjatundlike juhtidega. Asekantsleri kohuseid hakkab täitma uue juhi leidmiseni toiduohutuse osakonna juhataja Hendrik Kuusk, kellel on pikaajaline kogemus nii juhtimise kui ka toiduohutuse valdkonnas,” kinnitas Saluri.

Uurisime ka, millised on maaeluministeeriumi peamised ja tähtsamad sammud toiduohutuse valdkonnas praeguse suure pandeemia ajal. Tõsi, pandeemia ise otseselt toiduohutust ei puuduta - pole tõendeid selle kohta, et viirus leviks toidu kaudu. Küll tõdes Saluri, et pandeemia käigus on oluliseks teemaks toiduga kindlustatus, aga see ei ole toiduohutuse asekantsleri vastutusvaldkond. “Mis puutub toiduohutusse, siis on ministeerium koos VTA ja TAI-ga välja töötanud juhised toidu käitlejatele ja teinud need kõigile juurdepääsetavaks. Muus osas on töö tavapärane, aktualiseeritud on kriisijuhtimise plaanid, kui peaks lisanduma probleemid toiduohutusega,” lisas Saluri.

Muudatuse tegemise vajadus tulenes Vabariigi Valitsuse varasemast otsusest Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamise kohta. Ühendameti moodustamisega kaasnes vajadus tugevdada kogu toiduohutuse süsteemi toimimist ning tegeleda lisaks tuleviku väljakutsetega, nagu näiteks roheleppe ühe elemendi – strateegia "Talust toidulauani" – integreerimisega üldisesse poliitikakujundusse.

Toomas Kevvai on töötanud Maaeluministeeriumis alates 1994. aastast, asekantslerina alates 1997. aastast. Ta on asekantslerina vastutanud pea kõikide ministeeriumi valdkondade eest. Toomas Kevvai viimane tööpäev ministeeriumis on 31. märtsil.