“See ei tule kõne allagi, et vald hakkaks muuseumi ülal pidama,” on Iisaku vallavanem Avo Kiir kategooriliselt vastu kultuuriministeeriumi ettepanekule võtta seni riigieelarvest toitunud Iisaku muuseum valla omandusse, kirjutab Põhjarannik.

Kulude kokkuhoiu võimalusi otsiv ning muuseumide valdkonda reformiv kultuuriministeerium on Iisaku muuseumi vallale kaks aastat tagasi juba pakkunud, ent ka tookord oli vallavanem Avo Kiir plaanile vastu.

Erinevalt haldusreformist on riigil muuseumide reformimisega tõsi taga ning suid lahjaks jäänud leemekausi ümber üritatakse vähendada, seda enam, et Eesti rahva muuseumi uus hoone vajab ehitamist, kuid raha selleks on kõvasti puudu.

Kultuuriministeerium loobub Niguliste muuseumist ning alustab väikeste riigimuuseumide üleandmiseks taas kord läbirääkimisi omavalitsustega, koputades seekord nende uksele palju nõudlikumalt.

2002. aastal moodustatud SA Virumaa Muuseumid, mis ühendab Lääne-Virumaa seitset mäluasutust, on tõusnud külastatavuse poolest Eesti kolmandaks muuseumiks. “Meil läheb hästi,” tõdeb sihtasutuse juhataja Ants Leemets.

Miks peaks sedavõrd edukas asutus olema huvitatud Virumaa teises otsas asuva muuseumi ülevõtmisest, mis kasuminumbrite kasvatamist pealegi ei tõota? Leemets annab mõista, et ega väga olegi: “Iisaku jääb meist jah veidi kaugele.”

Kuid see ei ole juhataja, vaid sihtasutuse nõukogu otsustada, mille viiest liikmest kolm on kultuuriministeeriumi esindajad. Seega – kui Iisaku vald ütleb muuseumi ülevõtmisele “ei” ning kultuuriministeerium otsustab selle peale anda idavirulaste väike mäluasutus üle läänevirulastele, on vajalik häältearv nõukogus olemas – arvaku läänevirulased asjast mida tahes.