"Ministeeriumi kommentaare ega selgitusi loo kirjutamise käigus ei küsitud," lisas ta.

"Kindlasti ei vasta tõele see, et kodanikel kaob seaduse jõustumisel igasugune võimalus saada teada, milline on Eesti kaitsevõime ja kas see vastab rahva poolt oluliseks peetavatele ohtudele. Info võib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada vaid konkreetsete kriteeriumide alusel ning juurdepääsupiirangu panemise vajadust tulenevalt riigi julgeoleku ohust hindab igakordselt asutuse juht, kes peab sellise piirangu kehtestamist ka põhjendama. Järelevalvet selle üle, et nimetatud kriteeriume ei rikutaks, teostab andmekaitse inspektsioon."

Tõele ei vasta ministeeriumi teatel ka see, et välisministeeriumile antakse eelnõuga võimalus mitte avaldada kodulehel ametnike nimesid – sellise võimaluse näeb eelnõu ette vaid kaitseministeeriumile, siseministeeriumile ja ühele riigikantselei struktuuriüksusele.

Seadus sätestab väga üksikasjalikult, milline teave on riigisaladus ning näeb täpselt ette ka salastamise taseme ja tähtaja. Enamiku riigisaladuse alaliikide puhul ei ole seejuures ametnikule jäetud kaalutlusõigust – kui teave vastab seaduses või korras sätestatud kriteeriumile, on teabe looja kohustatud selle riigisaladuseks tunnistama, vastasel juhul paneb ta toime süüteo.

Samuti rõhutab justiitsministeerium, et kohtute seaduse puhul ei ole tegu ei valitsuse ega justiitsministeeriumi eelnõuga, vaid selle töötas välja töörühm riigikohtu esimehe juhtimisel, kusjuures justiitsministeeriumist kuulus töörühma vaid üks inimene.