Ministeerium: töövõimereform toetab vähenenud töövõimega inimesi ja nende tööandjaid
Reform rajaneb soovile käsitleda iga inimese ja tema tulevase tööandja konkreetseid vajadusi, et leida mõlemale osapoolele sobivaimat lahendust.
Sotsiaalministeerium soovib juhtida tähelepanu mõnedele ebatäpsustele märgukirjas. Reform seab eesmärgiks läheneda igale vähenenud töövõimega inimesele individuaalselt, hinnata tema võimet olla ühiskonnas aktiivne ja sellest lähtuvalt leida talle võimalusi tööturul. Reformi oluline osa on tööandjad ja nende valmisolek võtta tööle inimesi, kelle töövõime on vähenenud.
Reformi elluviimiseks on plaanitud 180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid, mida kasutatakse töövõime hindamise metoodika ja tööturuteenuste arendamiseks, tööandjate toetamiseks ning teavituseks ja asutustevahelise koostöö korraldamiseks. Kui varasemalt toetati inimesi vaid pensioniga, siis nüüd hinnatakse tema vajadusi individuaalselt, iga inimese ja tema küsimustega tegeletakse eraldi.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et vähenenud töövõimega inimesed vajavad suuremat tähelepanu ning tavapärasest pikemat ja põhjalikumat käsitlust. Selline lähenemine on olnud tulemuslik paljudes riikides.
Sotsiaalministeerium selgitused:
Reformi sihtrühm on ligi 95 000 inimest (mitte sajad tuhanded). Uuringud näitavad, et 63% täna mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest soovivad töötada. Reformi eesmärk on julgustada töötada soovijaid ja abistada neid töökoha leidmisel.
Töövõime hindamise kulu ei ole 250 €. See summa pakuti esialgselt välja kui kõige kõrgem võimalik hind. Sotsiaalministeerium prognoosib ühe dokumendipõhise hindamise kuluks 53 € ja visiidipõhise hindamise kuluks 95 €. Milliseks kujuneb tegelik hind, selgub metoodika kohandamise ja korraldatavate hangete tulemusena.
Kirjas märgitakse, justkui ei tegeldaks töökeskkonna, tööõnnetuste ja kutsehaiguse teemadega. Valitsuse tegevusprogrammis on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomise protsessiga alustamine. Tööinspektsioon on sisse viimas laiaulatuslikku programmi tööandjate nõustamiseks turvalisema töökeskkonna loomisel ja tööohutuse tagamisel.
Kirja autorid on mures, et noori puudega inimesi „ei aidata tööturule sisenemisel.“ Töötukassa pakub puuetega inimestele, sh noortele teenuseid nii täna kui ka reformi käivitumisel. Arvestame tööhõiveprogrammi koostamisel noorte puuetega inimeste vajadustega, kes alles sisenevad tööturule pärast põhikooli või kutseõppeasutuse lõpetamist. Ka nende vajadusi ja võimalusi hinnatakse individuaalselt, et leida parimad lahendused.
Kirja autorid leiavad, et töövõimereform „jõustub enne, kui jõustuvad ümberkorraldused rehabilitatsiooni ja abivahendite korralduses.“ Rehabilitatsioon ja abivahendite pakkumine on osa töövõime reformist. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused jõustuvad samaaegselt töövõimetoetuse seaduse jõustumisega.
"Eurotoetuste lõppemise järel saab ehitatud süsteemi jätkuvast kinnimaksmisest koormus töötuskindlustusmaksete maksjate õlgadel." – Reform on algusest peale kavandatud jätkusuutlikuna. Käivitamisel on reformi kulud suuremad, sest välja tuleb töötada uus hindamismetoodika ja uued teenused. Reformi täies mahus käivitumisel sellised kulud järk-järgult vähenevad.
Reformi ühe osana tehakse muudatusi ka rehabilitatsiooni korralduses. Tänane rehabilitatsiooniteenus jagatakse tööalaseks ja sotsiaalseks rehabilitatsiooniks. Töövõimeliste ja osaliselt töövõimeliste tööalast rehabilitatsiooni hakkab korraldama Töötukassa. Teenus saab olema intensiivselt fokuseeritud töövõime tõstmisele eesmärgiga saada tööle. Töövõimetutele osutab sotsiaalset rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusamet, et tõsta nende võimet toime tulla ja luua eeldused tööalaseks rehabilitatsiooniks. Reform tagab mõlema teenuse parema kättesaadavuse, mida toetatakse eelkõige EL-i struktuuritoetuste vahenditest.
Töövõimereform küll toetab, kuid ei lahenda kõiki võimalikke sotsiaalkaitse, eeskätt hoolekandemeetmete kitsaskohti. Kindlasti on see samm edasi tervisekahjustustega inimeste aitamisel. Sotsiaalministeerium ei pea õigeks jääda ootama haldusreformi rakendumist, sest inimesed vajavad nõustamist, teenuseid ja paremat toimetulekut juba täna.
