Ministeerium Tallinnale: 11 aastat vana plaani puhul oleks vajalik suurem teavitustöö

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liiklustalituse juhataja Sander Salmu leidis, et kui Tallinna ühistranspordi eelistamise plaan pärineb tõesti aastast 2001, oleks saanud praegust olukorda liikluses teavitustööga vältida.

"Kuna tegemist on Tallinnale kuuluvate tänavatega, siis see on iga kohaliku omavalitsuse enda reguleerida, kuidas ta ühistranspordi eelistamist ellu viib," rõhutas Salmu "Vikerhommikus", et ministeeriumil pole hoobasid Tallinnas liikluses toimuvasse sekkuda.

Kes võib liigelda ühistranspordirajal?

Ühissõiduk

- ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto.

Ühissõidukirada

- liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Ühissõidukirajal võib liigelda jalgrattaga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. Allikas: liiklusseadus

"Kindlasti oleks vaja olnud teavitustööd rohkem teha, kui tõesti on tegemist 11 aastat vana plaaniga, siis üleöö see äkki maha märkida on toonud täna selle olukorra, mis liikluses kajastub," märkis Salmu.

Ühistranspordiradade joonistamise õigus on omavalitsustel, kuid liiklusseaduse järgi otsustab riik, missugused sõidukid sinna sõitma lubatakse.

Ministeeriumis on Salmu kinnitusel hetkel arutlusel mõte, et sinna võiks lubada sõitma ka patrullautod ja elektriautod, kuid ühtegi konkreetset ettepanekut selles osas tehtud ei ole, vahendab ERR Uudised.

Salmu lisas, et liiklusseaduse muudatused on plaanis käesoleva aasta lõpu poole ja siis kindlasti tõuseb ka arutelu, kas lubada täiendavaid sõidukeid bussiradadele, kuigi ministeerium selleks Tallinna linna jaoks mingit konkreetset analüüsi kindlasti tegema ei hakka.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas teatas sel teisipäeval, et ühissõidukiradade märkimine Tallinna tänavatele ei ole täna sündinud otsus, vaid 12 aastat tagasi linna üldplaneeringus kavandatud plaanide elluviimine.

"Juba 2001. aastal kinnitas Tallinna linnavolikogu linna üldplaneeringus ühistranspordi eelistamist ning toonaste kavade kohaselt oleks tulnud rajada Tallinnas vähemalt 23,5 kilomeetrit ühissõidukite radu. Ka linna üldplaneeringus kavandatud ühistranspordi eelistamise ilusad ideed seisid kaante vahel ja aastaks 2004 oli ühissõidukite radu rajatud ainult 20 protsenti kavandatud mahtudest," ütles Aas.