Praegu kehtiv kohtute seadus asenduskohtuniku institutsiooni ei tunne, mistõttu tuleb teenistusest eemal viibiva kohtuniku töö teiste sama kohtu kohtunike vahel ära jagada.

Vajadus asenduskohtuniku institutsiooni järele on eelkõige tingitud kohtunike töökoormuse suurenemisest seoses osade kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega, samuti asjaolust, et kohtunikuameti õigus ei võimalda nimetada tähtajaliselt ametisse teist kohtunikku, kes asendaks ajutiselt eemal viibivat kohtunikku.

Asenduskohtunik on eelnõu kohaselt kohtunik, kes nimetatakse ametisse eluaegselt. Asenduskohtunik erineb teistest kohtunikest selle poolest, et teda võib kohtu töökoormuse reguleerimiseks määrata igal ajal ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse, sõltumata seejuures asenduskohtuniku enda nõusolekust.

Ametisse nimetatav asenduskohtunik peab vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele ning teda määrab iga kord teenistusse riigikohtu üldkogu.

Asenduskohtuniku institutsiooni loomine võimaldaks jaotada kohtunike töökoormust ühtlasemalt, vältida paremini kohtunike ülekoormuse ohtu ning tagada kohtuasjade mõistlik menetlusaeg kohtus, kus töökoormus on suurenenud. Samas ei too asenduskohtuniku institutsiooni loomine ja rakendamine kohtutele kaasa olulisi töökorralduslikke muudatusi, mistõttu puudub vajadus muudatusega kohanemisele suunatud tegevuseks.

Eeldusel, et kohtunike töökoormus jääb järgnevatel aastatel samaks, vähenevad asenduskohtuniku institutsiooni loomisel menetlusajad ning kohtunikel on võimalik senisest enam keskenduda keerukamate vaidluste lahendamisele. Seeläbi paraneks õigusemõistmise kvaliteet ja õiguskeskkonna üldine usaldusväärsus.