Ministeerium: PISA testis on õpilased tublid, kuid õpetajaid jääb siiski üha vähemaks

 (6)
Haridusministeeriumi aastaanalüüs
Haridusministeeriumi aastaanalüüsFoto: Rauno Volmar

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) analüüsist selgub, et suured murekohad haridusmaastikul on endiselt noorte õpetajate vähesus ja see, et noored ei vali tihti kutsehariduse kasuks.

Ministeerium tutvustas täna vastvalminud ministeeriumi vastutusvaldkondi hõlmavat aastaanalüüsi, mis hindab strateegiliste eesmärkide saavutamist ning toob välja eri osapoolte soovitused.

Uuring tõi välja valdkonnad, kus Eesti edu ja areng on olnud kiire, hea või vajab veel tähelepanu. Valdkonnad, kus areng on olnud väga positiivne ning seatud eesmärgid on saavutatud juba viis aastat varem, on ministeeriumi analüüsist tulenevalt põhikoolilõpetajate head tulemused PISA testis. Samuti on kasvanud kõrgharidusega 30-34-aastaste osakaal, mis ületab 40% vanuserühmast. Positiivne on ka see, et loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkondade ehituse erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses on kahel viimasel aastal olnud üle 24%. Analüüsis tuuakse ka välja, et kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste ekspordis on Eesti jõudnud Euroopa Liidu keskmisest ette. Paranenud on ka noorte töötuse määr. „Oleme väga õnnelikud, et see number on 15 protsenti, mitte 50 nagu mõnedes riikides,“ kommenteeris HTMi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk.

Valdkonnad, kus areng on olnud stabiilne või hea on näiteks madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu langus, õpetajate palganumbri kasv, „Oleme saavutanud selle, et õpetajad saavad üle 1000 euro keskmiselt palka, aga tema konkurentsivõime tööturul ei kasva sama kiiresti,“ tõi Valk samas välja ka probleemse koha.

Seotud lood:

Eraldi on välja toodud ka valdkonnad, mille areng ei ole olnud ootuspärane ning millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Üheks selliseks on õpetajaameti atraktiivsus ja õpetajakoolitusega seotud näitajad, mis püsivad jätkuvalt väga madalal. Puudu on noortest õpetajatest, eriti meesõpetajatest. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kommenteeris, et õpetajate palga jätkuv kasv ja eesmärk, et see oleks 1,2 keskmist palka, aitaks aga kindlasti osalt seda porbleemi ka lahendada. Samuti on tema hinnangul kindlasti positiivne tulem hetkel väljatöötataval eelnõul, mis annaks õpetajatele koolis suuremad õigused. „Jutt ei ole sellest, et kedagi oleks tarvis karistada, vaid kui õpetaja tahab ohu ennetamiseks kontrollida õpilase kotti, milleks ta peab praegu kutsuma politsei,“ sõnas Ligi.

Vähe kutsekoolis õppijaid

Veel üks tähelepanu vajav probleem on jätkuvalt väike hulk neid põhikoolilõpetajaid, kes valivad edasi õppimiseks kutsekooli. Jürgen Ligi sõnas, et kutseharidusasutused töötavad niiöelda võimsuse ülejäägiga. „On tehtud väga suured investeeringud, Euroopa raha on sinna palju pandud, löödud maju kenasti läikuma ja sisustatud, aga õppijaid on endiselt vähe. Süsteemil on võimsuse ülejääki,“ sõnas ta.

Aune Valk lisas, et samas nõudlus püsib. „Tööandjad ei väsi meile ütlemast, et peaks olema rohkem kutsekeskharidusega töötajaid. See protsent ei ole kunagi üle 30 protsendi olnud,“ kommenteeris Valk. Nii Valk kui ka Ligi tõid välja probleemi, et praegu ei anna kutseharidus selle lõpetanute palgale mingit lisandväärtust.