Ministeerium: pensionid makstakse välja igal juhul
Aasta algul oli reservis veel ligi kaks miljardit krooni, ent aprilli lõpuks oli sellest summast alles jäänud vaid veidi üle 500 miljoni. Tagavara kuivas kokku, sest laekunud sotsiaalmaksust eraldati nelja kuuga pensionideks 5,16 miljardit krooni, aga välja maksti 6,43 miljardit krooni ehk 1,27 miljardit rohkem.
Tänavuse riigieelarve alusel peaks jääma sotsiaalmaksust pensionide maksmiseks puudu kolm miljardit krooni, kuid juhul, kui sotsiaalmaksu laekumine aasta jooksul ei parane, tuleb defitsiit juba neli miljardit.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul on see teada fakt, et pensionide maksmiseks ainult sotsiaalmaksust ei piisa ja sellega on arvestatud ka eelarve koostamisel. „Reservide kogumise eesmärk headel aegadel ongi see, et neid vajadusel raskematel aegadel kasutusele võtta. Pensionärile ei ole aga mitte mingit vahet, kas tema pension makstakse sotsiaalmaksust, reservist või teistest riigi tuludest,“ selgitas ta.
„Pensioneid nimetatakse eelarves arvestuslikuks kuluks, nagu ka enamikku teisi sotsiaalkulutusi, see tähendab, et neile võib kuluda vähem või rohkem, aga need makstakse igal juhul ära. Pensione makstakse välja täpselt nii palju kui tarvis on, olgu siis sotsiaal-, käibe-, või tulumaksust,“ märkis Seeman.
Mitte ainult Eesti probleem
Seemani sõnul on pensionikulude pidev suurenemine probleem kõigile arenenud riikidele, kus rahvastik vananeb ning inimeste eluiga pikeneb. „Meil on järjest vähem tööealisi inimesi ühe pensionäri kohta ning sotsiaalmaks laekub Eestis siiski peamiselt töötasudelt,“ rääkis ta.
Seda, kuivõrd suureks võib pensionidele kuluva summa ja sotsiaalmaksu laekumise vahe lähiaastail käriseda, ei osanud Seeman täpselt öelda. Puudujääki kasvatab igal juhul riigipoolsete teise pensionisamba maksete taastamine.
