Ministeerium peatas Suurupi metsaraie
“Keskkonnaministeerium on jätkuvalt seisukohal, et Suurupisse tuleb luua riiklik looduskaitseala ja oleme sellest informeerinud ka kinnistu omanikku,” lisas ta.
Kinnistu omaniku Balti Finantseerimisasutusega (BFA) on ministeerium pidanud läbirääkimisi suvest saadik, kui Suurupis toimusid esimesed metsaraied. Läbirääkimiste tulemusel on kavandatava kaitseala piiridest välja jäetud mitmed BFA-le kuuluvad kinnistud, mille looduskaitseline väärtus ei ole kõrge.
“Kuid maaomanikule ei saa neile kuuluvate ja kaitse alla võetavate maade omandamise või vahetamise teemal konkreetseid pakkumisi teha enne, kui kaitseala on moodustatud,” täpsustas Keskkonnaministeeriumi abiminister Rita Annus.
Seega ei saa ministeerium praegu BFA-le nende soovitud maatükke vahetuseks “reserveerida” ega neile ka maade väljaostmishinda lubada.
“Oleme maaomanikuga pidanud läbirääkimisi ja püüdnud neile vastu tulla, kuid nendepoolsele väljapressimisele ministeerium ei allu,” kinnitas Annus. “Küll aga toob raiumine omaniku jaoks kaasa selle, et pärast kaitseala moodustamist ei vahetata seda maad, mis on metsast lagedaks tehtud.”
Suurupi kaitseala moodustamise algatas keskkonnaminister 25. augustil 2004. aastal ja seda otsust pole vahepeal tühistatud. Suurupi looduskaitseala moodustamise menetluse käigus on Keskkonnaministeerium jõudnud järeldusele, et varasemad hinnangud üldplaneeringu ja looduskaitseseaduse kohase ehituskeeluvööndi efektiivsusest vanade loodusmetsade kaitsmisel on olnud ennatlikud.
“Vana loodusmetsa säilimise eelduseks on metsa majandamise täielik keelamine, mis on võimalik vaid looduskaitseseaduse kohaselt kaitseala moodustamisega,” ütles Annus.
Keskkonnaministeerium jätkab Suurupisse riikliku kaitseala moodustamiseks vajalikke toiminguid. Kaitseala moodustamine on veninud ka praegu seal kinnistuid omava Balti Finantseerimise AS tugeva vastuseisu tõttu.
