Ministeeriumis koostatud õpetajate jaanuarikuu palga ülevaatest on näha, et paljud omavalitsused ei olnud aasta alguses koolide eelarvetesse palgatõusuks vajalikku raha veel eraldanud. Jaanuaris panustati õpetajate palka keskmiselt umbes kümme protsenti vähem, kui lubanuks riigi antud palgatoetus – välja maksti ainult 89,7 protsenti võimalikust. Kui kogu palgatõusu raha oleks jaanuaris õpetajateni jõudnud, siis olnuks õpetajate keskmine palk vähemalt 913 eurot. Mitmes omavalitsuses tõusis õpetajate palk veebruaris, osas omavalitsustes rakendub palgatõus tagasiulatuvalt alles märtsis.

Ühe kuu arvestuslik töötasutoetus moodustab kogu aasta toetusest 8,3 protsenti ehk 1/12. Ülevaade näitas, et kõikide omavalitsuste lõikes kasutati riigi palgatoetust jaanuaris keskmiselt 7,5 protsendi ulatuses – õpetajate palgakulu oli kokku 8,9 miljonit eurot (lisandusid tööandja maksud, 34 protsenti) ning arvestuslikult saanuks välja maksta veel üle 1,37 miljoni euro. Omavalitsustel on õigus otsustada, kuidas, millises mahus ja proportsioonis koolidele palgaeelarve eraldada.

Absoluutsummas jäi enim riigi palgatoetust välja maksmata Tallinna linnas, mille aruandluse kohaselt panustati jaanuaris õpetajate palkadesse vaid 6,5 protsenti linnale eraldatud töötasutoetusest – arvestuslikult jäi välja maksmata veidi enam kui 829 000 eurot. Omavalitsusele eraldatud palgatoetusest maksis välja alla seitsme protsendi 19 omavalitsust ning üle kümne protsendi 26 omavalitsust. Alla seitsme protsendi välja maksnute seas oli Tallinna kõrval ka teisi suuremaid omavalitsusi, nagu Jõhvi vald (sh Jõhvi linn) ja Jõgeva linn.

Haridus- ja teadusministeerium hakkab igakuiselt avaldama munitsipaalkoolide õpetajate töötasustatistikat kõikide omavalitsuste lõikes. Riigi raamatupidamise reeglite ning andmete puhastamise tõttu avaldame ülevaateid umbes kahekuulise viivitusega. Riik eraldas jaanuaris kõikidele omavalitsustele kogu aasta haridustoetuse, mille hulgas on ka õpetajate töötasutoetus. Haridustoetuse numbrid olid omavalitsustele teada juba eelmise aasta lõpus ja valitsus kinnitas need ametlikult jaanuari teises pooles.

Palgatoetus kasvas 143 miljonilt 160 miljonile

Jaanuari seisuga on Eestis 482 üldhariduskooli, mille pidajad on kohalikud omavalitsused, kes eraldavad koolile ka eelarve. Riik annab omavalitsustele haridustoetust, millest umbes 80 protsenti moodustab õpetajate töötasu toetus. Eelmisel aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetus 143 miljonit eurot ja tänavu jaanuaris eraldas riik omavalitsustele selleks 160 miljonit.

Tänavu omavalitsustele eraldatud palgatoetus on tunduvalt suurem, kui oleks vaja ainult õpetajate miinimumpalkade maksmiseks. Jagades kogutoetuse, 160 miljonit eurot ligikaudu 10 870 õpetaja ametikohaga (Eesti hariduse infosüsteemi andmetel) seejärel 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga, siis saaks ainuüksi riigi palgatoetuse abil omavalitsuste õpetajate keskmiseks palgaks umbes 915 eurot.

Miinimumpalgad (õpetaja puhul alammäärad) on kvalifikatsioonile vastava õpetaja töötasu alumised piirid, millest madalamat tasu ei tohi täiskoormusega töö eest maksta. Tegelik palk on kirjutatud õpetaja töölepingusse ja palgatõus sõltub omavalitsuse pool koolijuhile antud eelarvelistest vahenditest. Ühegi täiskoormusel kvalifitseeritud õpetaja palk ei tohi jääda väiksemaks õpetajate miinimumpalkadest ehk atesteerimisjärgsetest riiklikest alammääradest (nooremõpetajal ja õpetajal 715 eurot, vanemõpetajal ja õpetaja-metoodikul vastavalt 736 ja 889 eurot).

Klassijuhatajast õpetaja miinimumpalk on 10 protsenti kõrgem. Omavalitsuse või kooli tasandil võib leppida kokku kõrgemates, kuid mitte madalamates õpetajate miinimumpalkades. Sellest aastast on õpetajate palgatoetus ka sihtotstarbeline, mis tähendab, et kogu toetus peab jõudma koolide palgaeelarvetesse ning seeläbi ka õpetajate palkadesse.