Haridus- ja teadusministeerium hakkab igakuiselt avaldama munitsipaalkoolide õpetajate töötasustatistikat kõikide omavalitsuste lõikes. Riigi raamatupidamise reeglite ning andmete puhastamise tõttu avaldame ülevaateid umbes kahekuulise viivitusega. Riik eraldas jaanuaris kõikidele omavalitsustele kogu aasta haridustoetuse, mille hulgas on ka õpetajate töötasutoetus. Haridustoetuse numbrid olid omavalitsustele teada juba eelmise aasta lõpus ja valitsus kinnitas need ametlikult jaanuari teises pooles.
Palgatoetus kasvas 143 miljonilt 160 miljonile
Jaanuari seisuga on Eestis 482 üldhariduskooli, mille pidajad on kohalikud omavalitsused, kes eraldavad koolile ka eelarve. Riik annab omavalitsustele haridustoetust, millest umbes 80 protsenti moodustab õpetajate töötasu toetus. Eelmisel aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetus 143 miljonit eurot ja tänavu jaanuaris eraldas riik omavalitsustele selleks 160 miljonit.
Tänavu omavalitsustele eraldatud palgatoetus on tunduvalt suurem, kui oleks vaja ainult õpetajate miinimumpalkade maksmiseks. Jagades kogutoetuse, 160 miljonit eurot ligikaudu 10 870 õpetaja ametikohaga (Eesti hariduse infosüsteemi andmetel) seejärel 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga, siis saaks ainuüksi riigi palgatoetuse abil omavalitsuste õpetajate keskmiseks palgaks umbes 915 eurot.
Miinimumpalgad (õpetaja puhul alammäärad) on kvalifikatsioonile vastava õpetaja töötasu alumised piirid, millest madalamat tasu ei tohi täiskoormusega töö eest maksta. Tegelik palk on kirjutatud õpetaja töölepingusse ja palgatõus sõltub omavalitsuse pool koolijuhile antud eelarvelistest vahenditest. Ühegi täiskoormusel kvalifitseeritud õpetaja palk ei tohi jääda väiksemaks õpetajate miinimumpalkadest ehk atesteerimisjärgsetest riiklikest alammääradest (nooremõpetajal ja õpetajal 715 eurot, vanemõpetajal ja õpetaja-metoodikul vastavalt 736 ja 889 eurot).