Ministeerium lubab õpetajatele 9 protsenti palgatõusu, ametiühing nõuab 20 protsenti

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) lükkab tagasi haridustöötajate ametiühingu kartuse, et haridusminister Jaak Aaviksoo lubatud 700 euro suurune miinimumpalk toob kogenumatele õpetajatele kaasa hoopis palga languse. Haridusministeeriumi sõnul jäävad õpetajate atesteerimisjärgsed palgamäärad ka järgmisel aastal selle aasta tasemele, raha õpetajate palkadeks antakse aga rohkem.

Haridusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb selgitas, et alati on võimalus, et mõni õpetaja läheb järgmisel aastal üle näiteks väiksemale üldtööaja koormusele ehk tal on vähem tunde ja muid lisaülesandeid ning sel juhul võib palk langeda küll.

"Õpetaja palk lepitakse ka täna kokku töölepingus ning seda saab muuta vaid osapoolte kahepoolsel kokkuleppel. Täna on probleem lihtsalt selles, et töökoormust määratletakse vaid tunni andmise järgi ning tööleping ei sisalda enamasti muid õpetaja aega nõudvaid tegevusi," täpsustas Kerb.

Aastal 2010 oli tema sõnul õpetaja keskmine palk 772 eurot ning järgmisest aastast peaks olema vähemalt 840 eurot. See 840 on raha, mille riik maksab koolide omanikele, kelleks on reeglina kohalikud omavalitsused. Õpetaja miinimumpalk on järgmisest aastast vähemalt 700 eurot ja sellele lisandub 20 protsenti kooli enda palgapoliitika alusel jaotatavat raha.

Haridustöötajate ametiühing nõuab aga endiselt järgmisel aastal 20 protsendi suurust palgatõusu, teatas selle esimees Sven Rondik. HTMi lubatud 840 eurone õpetaja keskmine palk on vaid üheksa protsenti kõrgem kui õpetaja keskmine palk 2010. aastal. Ametiühing tahaks sel teemal läbirääkimisi pidada, aga Rondiku sõnul pole HTM nende ettepanekutele vastanud.

Kerb vastas, et Eesti haridustöötajate liidu, Eesti õpetajate liidu, HTMi, koolijuhtide ühenduse, omavalitsuste ja teiste huvigruppide vahel on muuhulgas ka õpetaja tasustamisega seonduvaid teemasid arutatud juba käesoleva aasta algusest regulaarselt koos käinud õpetaja töörühmas.

Palgateemad on ka omavalitsuste poolt järgmisele teisipäevale kokku kutsutud õpetajate esindusühenduste ehk Eesti õpetajate liidu, Eesti haridustöötajate liidu, kohalike omavalitsuste ja riigi kohtumise peateemaks.

Riigi esimene ja kõige olulisem eesmärk on Kerbi sõnul, et kogu praegu üldhariduskoolidele minev raha läheks eelistatult õpetajate palkadeks. Praegu on õpetaja palga osakaal Eesti üldhariduskuludest 36 protsenti, kuid näiteks Soomes on see 52 protsenti ja OECD riikide keskmiselt umbes 60 protsenti.

Õpetajate palgatõusu jaoks loodab ministeerium leida raha mitmest allikast. Näiteks soovitakse tõsta õpetaja palgavahenditesse täna koolimajadele antav investeeringutoetus, mis on umbes 3,2 miljonit eurot, kuid investeeringuid koolikeskkonna parandamiseks kavatsetakse isegi suurendada, kasutades selleks aga Euroopa Liidu raha.

Teine palgatõusu allikas on seotud õpilaste arvu vähenemisega. Võrreldes 1995. aastaga on õpilaste arv vähenenud enam kui 78 tuhande võrra. Kui kahaneb klassikomplektide arv, väheneb Kerbi sõnul ka õpetajate koormus ja arv, vabaneva raha arvelt saab aga tõsta õpetajate palka.

Kolmas allikas on täiendav raha riigieelarvest, mille saamise osas on HTM mõõdukalt optimistlik.