Ministeerium: kui eriolukord kestab ka maikuust edasi, pole eksameid võimalik teha
Haridus- ja teaduministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles teisipäevasel pressikonverentsil, et kui eriolukord maikuuks ei lõppe ja üldine liikumispiirang kehtib ka 1. maist edasi, siis pole võimalik eksameid korraldada. „Praegu töötame selles teadmises, et 1. mail eriolukord lõppeb. Sel juhul lükkuvad eksamid edasi,” lisas ta samas.
Esmaspäeval pöördus Eesti koolijuhtide ühendus ministeeriumi poole ning palus kiireid ja säästvaid otsuseid õpilaste ja koolide jaoks. Koolijuhid ütlesid, et on valmis, et distantsõpe kestab tavapärase õppeperioodi lõpuni. Koolijuhid tegid ka ettepanekud, mis aitaksid nende sõnul koolide tööd korraldada:
- Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid seotakse lahti kooli lõpetamisest.
- Põhikooli lõpueksameid ei korraldata.
- Gümnaasiumi riigieksamite vajalikkus ja korraldus räägitakse läbi eelkõige ülikoolidega kui peamiste info tarbijatega.
- Hindamisel võib kasutada hinnete asemel arvestatud/mittearvestatud hindamist.
- Kooliaasta ülesehitus (õppeperioodid ja vaheajad) jääb kehtima ja võimalikud kuupäevalised muutused kinnitada lähima nädala jooksul.
Ministeeriumi kantsler selgitas, et riigieksamid ja kohustuslik hindamine on praegu seadusega ette nähtud. Küll aga on ministeerium valmistanud ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, mis läheb valitsusse ja riigikogusse. Sinna pole sisse kirjutatud uusi kuupäevi, kuna neid pole teada. Seaduses sätestatakse suurem paindlikkus, et operatiivselt oleks võimalik eksameid kokku tõsta või teha muul perioodil. „Aga kindlasti ei saa me jääda algsete ajagraafikute juurde,” kinnitas Laidmets. Ta ütles, et kui eriolukorra lõpetamine lükkub edasi, tuleb teha uued otsused.
Laidmets selgitas, et ministeerium saatis koolidele eile soovitused, kus kutsus üles mitte kasutama numbrilist hindamist. Tagasisidet tuleb tema sõnul õpilastele ikka anda ja koolid, kes oskavad, võiksid mittenumbrilist hindamist kasutada. „Ministeerium ei keela ega käsi kedagi, aga võiks lähtuda meie eile saadetud soovitustest.”
Kantsleri sõnul on eksiarvamus, et kui õpetajad ja õpilased on kodus, siis õppetööd ei tehta. Tegelikult on pinge tema kinnitusel palju suurem. Sestap toimub ka aprilli koolivaheaeg ettenähtud ajal. See ei tähenda, et kõik võiksid minna välja sotsialiseeruma, vaid et kodus ei toimu pingelist õppetööd ja kõik saavad rahulikult tegeleda muude asjadega, selgitas Laidmets.
Gümnaasiumi katsed edasi lükatud
Riigieksamite ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete osas valitseb praegu segadus. Nii Tartu kui Tallinna gümnaasiumid on lükanud oma ühiskatsed edasi mai algusesse. Tavaolukorras oleks pidanud viie Tartu gümnaasiumi ühiskatsete kirjalik osa toimuma 17. aprillil ja vestlusvoorud algama 4. mail.
Tallinna nelja gümnaasiumi ühiskatsed on samuti edasi lükatud mai algusesse. Otsuse tegid üheskoos Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Reaalkool ja Tallinna 21. Kool. Samamoodi on näiteks Kristiine gümnaasium, kuhu koroonaviirus jõudis koolidest esimesena, andnud oma kodulehel teada, et ministeeriumi suunisel on kõikide koolide vastuvõtukatsed ning vestlused lükatud edasi vähemalt kaheks kuus (alates 10.03) kuni uute asjaolude selgumiseni.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Henrik Salum ütles, et praegu pole koolid selleks konkreektseid plaane teinud, kui eriolukord peaks kestma kauem kui maikuu alguseni: „Esialgu leppisime kokku, et lükkame katsed edasi. Kui järgmine otsus peaks olema, et koolid ei jätka tööd, siis on meie ülesanne välja mõelda, mida me teeme.” Salumi kinnitusel ootavad kõik koolid haridus- ja teadusministeeriumi suuniseid, mis saab riigieksamitest ja sisseastumiskatsetest. „Ühtegi vastust pole olnud, aga ma arvan, et seda ei saagi praegu veel teha. Aga ma arvan, et haridus- ja teadusministeerium ühel hetkel selle otsuse teeb ja meie lähtume sellest.”
Ülikooli astumine oleneb samuti maist
Ministeeriumi kantsler ütles, et kui juuli keskpaigaks on eksamite tulemused olemas, saavad ülikoolid neid arvestada, nagu tavaliselt. „Kui ei ole, siis osa ülikoole on öelnud juba praegu, et nad ei vaja riigieksami tulemusi ja ülejäänud ütlevad, et nad saavad hakkama vastuvõtmisega. Oleneb ülikoolist – umbes pool on võtnud arvesse riigieksameid ja ülejäänu on niikuinii olnud vastava teaduskonna või instituudi otsustada," sõnas Laidmets.
Näiteks Tartu Ülikool on praegu sisseastumiste suhtes äraootaval seisukohal. Ülikool ütleb, et kui riigieksamid lükatakse edasi, võib bakalaureuseõppesse vastuvõtmise periood nihkuda edasi kuni kuu aega. „Juhul, kui riigieksameid ei toimu, tuleb ülikooli sisseastumiseks sooritada sisseastumiseksamid ka neil õppekavadel, millel planeerisime vastuvõttu riigieksamite tulemuste alusel. Eksamite sisu ja vormi osas selgust veel ei ole,” nendib ülikool ja lubab muudatustest esimesel võimalusel teavitada.
Ülikooli lõputööde kaitsmisi edasi ei lükata, kui vähegi võimalik, ütleb Tartu Ülikool. „Erandkorras lubatakse kaitsmisele ka siis, kui mõni aine on sooritamata. Diplomi saab üliõpilane pärast kõigi õppekava õppeainete läbimist. Kaitsmisi saab korralda elektroonselt, vajaduse korral võivad kaitsja ja komisjon viibida ühes auditooriumis, hoides soovituslikku vahemaad.” Ülikool kutsub tudengeid ja lõputööde juhendajaid paindlikkusele ja leidma loovaid lahendusi, et mitte lükata kaitsmisi ja lõpetamist edasi ka siis, kui lõputööd pole praeguse eriolukorra tõttu plaanitud viisil teostada.
