“Kindlasti ei vasta tõele see, et kohtunike palkasid enim kärbiti. Kohtunike palkasid kärbiti 8 protsenti, samas kui näiteks prokuröride palkasid kärbiti 9 protsenti ja justiitsministeeriumi ametnike palkasid 11 protsenti,” kinnitas Aavik Delfile.

Asekantsler kinnitab,et  Eesti Kohtunike Ühingule saadetud kirjas toodud arvutused on õiged. “Tõele ei vasta väide, nagu oleks sealt välja unustatud asjaolu, et seoses palgatõusuga kaovad kohtunike preemiad ja lisatasud. Nimetatud kiri on ministeeriumi kodulehel olevas dokumendiregistris täiesti kättesaadav ning arvutuskäigud on seal põhjalikult välja toodud,” sõnas Aavik.

Aavik tuletab selle kõige taustal meelde, et hetkel ei ole küsimus mitte selles, kellel rohkem palkasid kärbiti, vaid selles, kuhu oleks kõige vajalikum palgatõusu raha hetkel suunata. “On kahetsusväärne, et ministeeriumi palve kaaluda kohtunike palgatõusu ajutist edasilükkamist selleks, et oleks võimalik välja arendada korralik kohtute tugipersonal, on muutumas selliseks väiklaseks vaidluseks,” lisas ta. 

Justiitsminister Rein Lang peab seadusest tulenevat kohtunike palgatõusu põhjendamatuks, arvestades, et kohtuametnike palgad pole samal ajal konkurentsivõimelised ning ta palus kohtunikel palgatõusust loobuda.

Kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seadus tõstab järgmise aasta alguses jõustudes esimese astme kohtuniku palga 2666 eurolt 3380 euroni ja teise astme kohtuniku palga 2999 eurolt 3900 euroni. Samas teenivad kohtuametnikud 543-863 eurot kuus.

Harju maakohtu kohtunik Merle Parts leidis aga, et väljakujunenud palgasüsteemi proportsioonide muutmine kahjustab võimude lahususe ja võrdsuse printsiipi. Partsi sõnul on kohtunikud need riigiteenijad, kelle palka varasemalt enim kärbiti. “Kui teha aritmeetilised arvestused ilmneb, et faktiliselt taastatakse kohtunike varasem palk, mitte aega ei suurendada seda laiaulatuslikult,” sõnas ta.