Ministeerium hoiatas üksijäämise eest

Lihula ausamba mahavõtmisele eelnes välisministeeriumi analüüs, mille kohaselt oleks Eesti võinud saada külge natsismi toetava sildi ning jääda mõningasse isolatsiooni.

Eestil õnnestus kuni eelmise nädalani lääneriikide etteheiteid vältida tänu sellele, et viimased uskusid peaminister Juhan Partsi lubadust tegelda aktiivselt probleemi lahendamisega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Parts teatas reedel ametlikult, et ausamba eemaldamise tingis välisriikide surve, mainides Ameerika Ühendriike ja Euroopa Liidu riike.

Avalikult ründas Eestit ausamba pärast vaid Moskva. Venemaa informatsiooniministeerium tegi 23. augustil avalduse, milles taunis samba püstitamist ning pidas seda häbistavaks kõigi natsismiohvrite suhtes üle maailma.

Ajalehe andmetel sai Eesti saadik Washingtonis Jüri Luik kolm tungivat nõuet mälestusmärk kiiresti maha võtta.

Väidetavalt hoiatasid Luike telefoni teel nii USA asevälisministri Marc Grossmani abi kui ka president Bushi eriabi Euroopa küsimustes Daniel Fried. Neid sundis selleks Ameerikas mõjukate juudiorganisatsioonide surve.

Lisaks saatis Lihula ausamba teemal Luigele kriitilise pöördumise Washingtoni mõjukas juudiorganisatsioon Anti-Defamation League.

Eelmisel nädalal vastas välisministeerium eitavalt BNS-i küsimusele, kas USA on Lihula ausambaga seoses Luigega ühendust võtnud.

Ausamba negatiivset tähendust märkis Partsile eelmisel kolmapäeval ka USA värske suursaadik Eestis Aldona Wos.

Ajalehe väitel kartis välisministeerium, et Iisrael teeb ametliku avalduse rahvusvahelisele üldsusele ja noodi Eesti välisministeeriumile SS-sümbolite avaliku kasutamise pärast.

Mitteametlikult hoiatas Eestit selle eest juba augusti lõpul Iisraeli suursaadik Shemi Tzur.

Välisministeeriumi analüüsi kohaselt oleks esimesena hakanud Eestit kritiseerima Euroopa Liidu eesistuja Holland, seejärel oleks Venemaa tõstatanud teema 13. septembril Brüsselis OSCE konverentsil, mille üks teemasid on võitlus antisemitismi vastu.

Ka kavatseb Venemaa septembri lõpul New Yorgis algaval ÜRO peaassambleel kindlasti üles võtta natsimeelsuse leviku ning poolkohustuslikus korras ka venekeelsete elanike olukorra Eestis ja Lätis.

Analüüsi kohaselt oleks järjest tugevamat survet USA valitsusele ja parlamendile hakanud avaldama juudiorganisatsioonid, kes on USA presidendikandidaatide ja kongresmenide olulised rahastajad. Maailmas oleks tsiteeritud USA kongresmenide avaldusi, et Eestis pole demokraatiaga kõik korras jne.

Välisministeeriumi hoiatas oma analüüsis valitsust, et sügisel oleks Eesti kaotanud nii USA ning selle kaudu ka NATO kui ka Euroopa Liidu toetuse.