Ministeerium ei välista, et kinnipidamiskeskusest võib ka edaspidi riiki ebaseaduslikult jäävaid isikuid vabaneda

 (81)
Harku kinnipidamiskeskus 23.11.2015
Harku kinnipidamiskeskus 23.11.2015Foto: Andres Putting

Kui illegaalselt Eestis viibivaid kolmandatest riikidest pärit isikuid ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, ei saa neid riigist välja saata ega ka neid tööle võtta. Kiire lahenduse puudumisel võib ka edaspidi kinnipidamiskeskusest vabaneda inimesi, keda pole jõutud 18 kuu jooksul riigist välja saata. Ühe võimalusena nähakse ühtse täiendatud reisidokumendi väljastamist, mis oleks vastuvõetav ka kolmandatele riikidele.

Eestis illegaalselt viibiv Amadou Mouctar Sall tunnistas Delfile antud intervjuus, et ei ole sõjapõgenik, vaid on tulnud Euroopasse paremat elu otsima. Selleks loobus ta dokumentidest ning tuli, väidetavalt Guineast, illegaalse immigrandina Eestisse. Reaalsus on aga see, et mehe ja tema paari sõbra päevad mööduvad linnatänavatel ja ostukeskustest aega veetes ning ööd kodutute varjupaigas. Olukorras, kus meeste isikuid ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, ei saa neid koduriiki saata ega ka Eestis tööle võtta.

Loeb koostöö ja ausus

Kui rääkida töövõimalustest, siis Eestis saab töötada ka välismaalane, kellel on töötamist lubav elamisluba. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak nentis, et käesoleval juhul ei ole mehed kuidagi kaasa aidanud sellele, et neid oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada. "Valeütlusi andes ja koostööd mitte tehes ei ole kuidagi võimalik saada seaduslikku alust Eestis viibimiseks."

Seotud lood:

Euroopa Liidu õiguse kohaselt on ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel keelatud Eestis või teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötada. Samas on liikmesriikidel igal ajal õigus anda ebaseaduslikult riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule humaansetel või muudel kaalutlustel viisa või elamisluba. "Nagu eelnevalt toonitatud, on selleks oluliseks eeltingimuseks koostöö ametiasutustega, ja ka ausus ja austus selle riigi vastu, kuhu soovitakse jääda," sõnas Russak.

Siseministeeriumi esindaja kinnitusel jätkab politsei- ja piirivalveamet kõnealuste inimeste puhul võimaluste otsimist nende tagasisaatmiseks päritoluriiki. "Välismaalase kinnipidamiskeskusest vabastamine ei anna väljasaadetavale riigis viibimiseks või töötamiseks seaduslikku alust," sõnas Russak, ja täpsustas, et Eestil on kohustus võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et välismaalase lahkumiskohustus sundtäita, sh takistada ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste edasirännet teistesse liikmesriikidesse.

Põhimõtteline heakskiit reisidokumendile

Paralleelselt panustab Euroopa Liit tagasivõtualase koostöö parandamisesse kolmandate riikidega, et kiirendada väljasaadetava inimese tuvastamist ning talle vajalike reisidokumentide hankimist. Lisaks tihedamale koostööle kolmandate riikidega on EL tasandil töös mitmed algatused. "Näiteks on Euroopa Liidu nõukogu andnud põhimõttelise heakskiidu eelnõule, millega kehtestatakse ühtne reisidokument ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase väljasaatmiseks," sõnas Russak.

Ettepanek on luua kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks kasutatav täiustatud turvaelementidega Euroopa reisidokument, et tagada selle laialdasem tunnustamine kolmandates riikides. Täiustatud just seetõttu, et tegelikult on taoline reisidokumendi tegemise võimalus olemas, kuid kolmandad riigid tunnustavad dokumenti harva selle nõuetele mittevastavate turvaelementide ja -standardite tõttu.

Kuigi ebaseadusliku rände surve Eesti välispiirile on alates Schengeni ruumiga liitumisest pidevalt kasvanud, ei ole siseministeeriumi esindaja sõnul Euroopa rändekriis tõstnud Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste arvu. "Kahe viimase aasta võrdluses on seadusliku aluseta välismaalaste, sh väljasaadetavate arv püsinud stabiilsena," tõi Russak välja.

Sarnaseid juhtumeid võib veel tulla

Kui keskmiselt suudetakse Euroopa Liidus täitmisele pöörata vaid 40 protsenti tehtud tagasisaatmisotsustest, siis Eesti puhul täidetakse tagasisaatmisotsused umbes 90 protsendi ulatuses. "Küll on praktikas tekkinud juurde väljasaadetavaid nendest päritoluriikidest, millega Eestil varasemad koostöösidemed puudusid," nentis Russak, lisades, et kiiret tagasisaatmismenetlust takistab välisesinduste väike esindatus Eestis. "Seetõttu on tagasisaatmise menetluste läbiviimise ja vajalike reisidokumentide hankimise aeg teatud riigi kodanike puhul pikenenud ja ka edaspidi võib kinnipidamiskeskusest vabaneda välismaalasi, keda pole jõutud kinnipidamise aja jooksul välja saata," sõnas Russak. Ta rõhutas, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on äärmuslik meede väljasaatmise tagamiseks. "Enamasti tagatakse seadusliku aluseta välismaalase lahkumiskohustuse täitmine leebemate järelevalvemeetmete rakendamisega ja praegu ei prognoosi me väljasaadetavate hüppelist kasvu," ütles Russak kokkuvõtvalt.