Millist ohtu kujutavad Eestile džihadistid, sõjapõgenikud ja välistudengid?
Täna avaldatud kaitsepolitsei aastaraamat toob välja, et viimase kuue aasta jooksul on Eestist läinud Süüria ja Iraagi konfliktikolletesse paarkümmend inimest, nende hulgas ka alaealisi, kellel on sidemeid sealsete äärmusrühtmitustega.
„Mainitud isikute naasmine Eestisse on hetkel vähe tõenäoline. Samas pole raugenud kohalike radikaalide huvi konfliktipiirkonda sõitmise vastu. Eestit on transiidiriigina läbinud isikud, kes on seotud või kes võivad olla seotud äärmusislamismi ja terroriorganisatsioonidega,“ kirjeldab kaitsepolitsei.
Küll aga tuuakse välja, et Eestit ohustavad islamiterrori mõttes need radikaliseerunud inimesed, kellel on fundamentaalsed, Lääne demokraatia vastased vaated islamile ja kes võivad panna toime terroriorganisatsioonide kihutustööst ajendatud rünnakuid.
„Äärmusluse probleem aegamööda süveneb. Radikaliseerumine toimub suuresti internetikeskkonnas,“ märgitakse aastaraamatus. Kõige vastuvõtlikumad on meelemuutusele need inimesed, kes on värskelt islamiusku pööranud ning neil on väga kõrge motivatsioon järgida kohe seda kõige õigemat ja puhtamat usutõlgendust.
„Oleme tuvastanud hinnanguliselt paarkümmend Eesti seostega moslemit, kes on avaldanud toetust džihaadile ja oma viha nende vaates uskmatute vastu. Radikaliseerunute täpne arv ei ole aga teada. Eesti äärmuslased radikaliseeruvad enamasti internetis leviva propaganda tagajärjel ja neil puudub otsene kontakt terroristlike organisatsioonidega. Äärmuslikult meelestatud isikud on avalikus küberruumis enamasti vähe märgatavad. Radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, sest suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnistes jututubades või krüptitud suhtluskanalites. Seni pole me tuvastanud eestikeelset terrorismi propagandat. Eeltoodud põhjustel ei saa Eestis välistada terroriakti toimepanemist üksiktegutseja poolt.“
Siiski on Eestit aeg-ajalt külastanud islamiorganisatsioonide esindajad leidnud siin pigem skeptilist vastukaja ning nende tõlgendus islamist ei ole leidnud suurema osa kohaliku kogukonna seas sooja vastuvõttu.
Iraagi ja Süüria sõjapingete tagajärg on Euroopasse ja Eestisse jõudnud sõjapõgenikud, mille puhul on näha, et põliselanikud ei võta uusimmigrante ühiskonda sulandamisel omaks. 2018. aasta lõpu seisuga on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud.
„Seni vastuvõetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega ohustanud Eesti riigi julgeolekut, küll aga on muid probleeme. Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda,“ märgib aastaraamat.
Seni Eestisse saabunud sõjapõgenikest on üks pere läinud tagasi kodupaika Iraagis, kuid ülejäänud lahkunud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. „See näitab, et paljusid Eestist lahkunud
varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis,“ märgib kaitsepolitsei.
Eestisse saabub igal aastal täiesti seaduslikul moel ka suur hulk välisüliõpilasi, kuid kaitsepolitsei hoiatab, et õpirändest tulenevad „oht ja tegelikud probleemid, mis on tekkinud, on väga suured.“
Kuigi suurem osa tudengeid kasutab neile antud viisat korrektselt ja õpingute Eestis pidamiseks, siis on küllalt palju neidki tudengeid kolmandatest riikidest, kes kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad ELi avarusse juba enne õpingute alustamist. Sotsiaalmeedias on lausa loodud vastavad grupid näilise eesmärgiga pelgalt vahendada informatsiooni õppimisvõimalustest Eestis, kuid tegelikult seal selgitatakse võimalikele tudengitele nende emakeeles samm-sammult, mida teha selleks, et Eestisse pääseda ja potentsiaalselt siit edasi teistesse Schengeni riikidesse liikuda.
„Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed. On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil. Arvestatavat osa eelmainitutest pole üldjuhul võimalik määratleda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuna, sest tegu on madalapalgaliste töötajatega madala lisaväärtusega töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline.“
Kaitsepolitsei aastaraamatus lisatakse, et universaalsetel inimõigustel põhinevate väärtuste taustal paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega, mis pikemas plaanis koormab see ühiskonda, põhjustab pingeid, ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.
„Rahvusvaheline kogemus viitab ohule, et tekivad suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad ning seal eiratakse riigi kombeid ja tavasid, minnakse ka vastuollu riigis valitseva seaduskorraga. Enesesegregatsioon ja sellega seotud sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda väga soodsa pinnase radikaliseerumisele ning sedakaudu terrorismi toetamisele. Riigi huvides on sellist arengut vältida. Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muu hulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske.“
