Krõbeda pakasega võib vesi torustikus jäätuda ja suuremad miinuskraadid võivad toru pinnases ka lõhkuda. Probleemide ennetamiseks soovitab Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) vanad veetorud aegsasti üle kontrollida ja probleemsed kohad käepäraste vahenditega soojustada. Samuti tuleks tagada, et temperatuur veearvesti tööruumis ei langeks alla kahe soojakraadi.

„Kõige ebameeldivam pakase tagajärg on toru lõhkemine maapinnas, mille põhjuseks on temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine,“ rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees, kelle sõnul on torude jäätumise oht kõige suurem ajal, mil lund on vähe ja pakane on pääsenud maapinnale hästi ligi.

Vee- või kanalisatsioonitoru tuleb paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri – külmumisoht on suurem seal, kus veetoru asub maapinnale lähemal kui 1,8 meetrit –, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või kulunud. Külmanõrkadeks kohtadeks on seega enamasti sissetallatud või sõidetud teerajad, aga ka toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või külmad välisseinad, mille soojapidavusele tuleks erilist tähelepanu pöörata.

„Eriti haavatavad on malmtorud ja nende ühenduskohad, mis on meil vanemate hoonete juures küllaltki levinud,“ ütles Tarkmees. Üldine soovitus on lasta spetsialistil kaameraga läbi vaadata mistahes torustik, kui see on vanem kui 20 aastat. See on lihtsam ja soodsam, kui torustiku parandamine juba jäätunud maapinnas.

Riskigruppi kuuluvad ka maakodud, mida enamiku talvest ei külastata. „Kui tegemist on maakodu või hoonega, mida igapäevaselt ei köeta, tuleks seal vesi ajutiselt sulgeda ja torustik talveks tühjaks lasta. Nii saab kõige paremini vältida torude või veearvesti lõhkemist ning nende väljavahetamisega kaasnevaid kulutusi,“ rääkis EVELi juhatuse esimees Hans Liibek.

Tähelepanu tuleb talvel pöörata ka veearvestile ja ruumile või veemõõdukaevule, kus veearvesti asub. Kindlasti ei tohiks seal temperatuur langeda miinuskraadidesse, sest jäätunud vesi võib veearvesti lõhkuda. „Veearvestile sobiva töökeskkonna tagamine on eelkõige tarbija ülesanne, kuna vee-ettevõte ei saa vastutada siseruumide heakorra eest. Külmunud veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, misjärel veearvesti lakkab töötamast,“ selgitas Liibek.

Tuleõnnetused seoses torude sulatamisega

Kuigi EVEL soovitab (all pool) ka torude soojendamist kuumapuhuriga, tuleks seda tehes olla väga ettevaatlik, sest Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirsi sõnul on sellel aastal just kuumapuhuriga torude sulatamisest alguse saanud juba kaks eluhoone põlengut.

2. jaanuaril kell 10.11 sai häirekeskus teate, et Laekvere vallas Paasvere külas põleb talu. Selgus, et põles vahesein, mis oli süttinud sellest, et omanik püüdis kuumapuhuriga lahti sulatada kinni külmunud veetorusid. Päästjad pidid tulepesade kustutamiseks avama umbes neli ruutmeetrit seina. Päästjad lõpetasid töö kell 12.14.

Kolmapäeval, 6. jaanuaril kell 9.51 teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Köleri tänaval. Päästjate saabudes põlesid kahe korteriga kahekorruselise puidust elumaja katus ja pööning saja ruutmeetri ulatuses. Kahele hoones viibinud keskealisele mehele andsid meedikud esmaabi sündmuskohal, haiglasse viidi kustutustöödel vingumürgituse saanud päästja. Tulekahju arvatav tekkepõhjus oli kuumapuhuriga torustiku soojendamine. Kustutustööd lõpetati kell 12.48.

Kuidas käepäraste vahenditega torude külmumist vältida?

  • Hoonetes ja eriti keldrites tuleks veenduda, et talvekülm ei pääse torustikule ligi. Torude ja akende soojustamiseks sobivad mitmed käepärased vahendid, nagu vanad riided, ajalehed, vill, penoplast jm.
  • Aeda ei tasu lehtedest päris puhtaks riisuda, lehed võib kuhjata kaitsva kihina torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata ka lund, kuna lumi toimib talvel parima loodusliku maasooja hoidjana.
  • Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks talveks valida teise liikumistrajektoori. Kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohadele paigaldada ka spetsiaalsed matid.
  • Juhul kui spetsialist avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada ka spetsiaalne küttekaabel.
  • Kui veearvesti asub veemõõdukaevus, tuleks talveks ära soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla.
  • Kui külm ikka asu ei anna, on viimane võimalus jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema – kuna voolav vesi kindlasti kinni ei jäätu.

Kuidas külmunud torusid sulatada?

  • Kui torud on külmunud siseruumis, siis tuleks ruumi soojendada selleks mõeldud seadmetega nagu elektriradiaator ja soojapuhur.
  • Kui on juurdepääs veetorule või seinale / vundamendile, mida veetoru läbib, siis võib arvatavalt külmunud kohta soojendada puhuriga, fööniga, aurugeneraatoriga või kuuma veega. Mitte mingil juhul ei tohi plastmasstorude sulatamiseks kasutada lahtist tuld.
  • Kui torud arvatakse külmunud olevat õues, siis võib asetada veetorule söe- või koksivannid, mis soojendavad maapinda, mille kaudu soojus külmunud toruni levib ja selle lahti sulatab.
  • Soovitav on probleemi likvideerimiseks kutsuda aga siiski spetsialist, kes aurutab või metalltorude puhul voolu kasutab. Omal käel ei tohiks voolu kasutades torusid sulatada kindlasti üritada.