Tegemist pole ohtudega, mis inimesi igapäevaselt tabada võivad, vaid hädaolukordadega, mis võivad ette tulla teatud asjaolude kokkulangemisel, kuid milleks tuleb igal juhul valmis olla, kirjutab ajaleht Pealinn.

"Kui juhtub näiteks, et mõni rong sõidab üle Endla viadukti ja tsistern keerab ennast Statoili tanklasse või teisele poole, kus on puumajad..." räägib kommunaalameti peaspetsialist Viljo Rannala Kristiine linnaosa ühest suuremast riskikohast. "Näiteks kui viaduktil toimub õnnetus kütusetsisterne vedava kaubarongiga, siis tsisterni süttimise tagajärjel võib see õnnetus edasi kanduda Statoli tanklasse või Tehnika tänava puumajadele."

Kui aga vaadata linna koostatud riskianalüüsi, on kõige ohtlikumad need linnaosad, mis puutuvad kokku merega – Pirita, Põhja-Tallinn, Haabersti, Kesklinn. Vähem ohtu kätkeb endas elamine Mustamäel, Kristiines, Nõmmel.

"Viimastel aastatel on suurenenud oht linnale just merelt ehk siis merereostus," tõdeb Rannala, kes on üks Tallinna riske analüüsinud meeskonna liikmeid. "Mere peal on palju liiklust ja käib vilgas tegevus. Näiteks kui Soome lahel juhtuks õnnetus mõne tankeriga või laevade kokkupõrge, millele lisanduvad ebasoodsad ilmastikutingimused ja selle tulemusena jõuab reostus meie randa."

Lisaks ohustavad mereäärseid linnaosasid raskete ilmastikuolude ajal tekkida võivad üleujutused.

Rannala sõnul on väga tõsised ka igasugused tehnovõrkudega seotud ohud – vesi, elekter, gaas, soojus. Näiteks kui elekter või küte on mingil põhjusel pikka aega rivist väljas, eriti veel külmal talvel.

Kui veel mõned aastad tagasi räägiti väga tõsiselt nii võimalikest suurtest raudteeõnnetustest, mis tekitaksid ümbruskonnale katastroofilist kahju, või ohtlikest veostest, mis läbi linna vurasid, siis nüüdseks on need ohud vähenenud. Ühelt poolt on selleks oma panuse andnud kaubavedude vähenemine raudteel. "Kui majandus oli tipus, siis käis Ülemiste ja Kopli vahejaamades tihe transiitliiklus, kuid nüüd on sellest vaid osa järele jäänud," selgitas Rannala.

Ohtlikest tootmisettevõtetest rääkides tõi Lipp välja kaks nn tulipunkti – üks neist on ikka seesama Kopli poolsaar ja teine Peterburi tee servapealne ehk Suur-Sõjamäe piirkond. Seal on tema sõnul tegu ohtlike kemikaalidega, mis võivad ümbruskonda kahjustada. Suur-Sõjamäel asuvad juba nõukogude ajast pärit Ülemiste kaubajaam, kus suunatakse ümber naftaproduktidega tsisterne, samuti näiteks AS Propaan. Aga ka Tallinna Vesi, kus ohtliku kemikaalina kasutatakse kloori.

Tallinna võimalikud ohuolukorrad on näiteks üle 72 tunni kestev soojakatkestus, Pääsküla raba süttimine, massiline korratus tänavatel, töötute arvu kasv, gaasiavarii puitasumis, Miiduranna külmlao ammoniaagimahuti purunemine ning küttetsisterni lekkimine kaubajaamas.

Hea lugeja, millised on sinu arvates tallinlaste suurimad ohud? Saada oma arvamuslugu meiliaadressile rahvahaal@delfi.ee või kasuta lehe vasakul servas olevat Rahva hääle vormi!