Millised on välismaalastele kehtivad Eestis töötamise reeglid?

 (7)
Parim loomakasvataja, Kehtna Mõisa uus laut
Loomakasvatajad ei kujuta oma elu ilma välistööjõuta etteFoto: Lii Sammler

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul on Eestisse sellel aastal oodata kuni 30 000 lühiajalist töötajat. Millised on aga tingimused, mille alusel Eestis lühiajaliselt töötada võib ja kes on töötajad, kellele ei pea maksma vähemalt Eesti keskmist palka?

Eestis tohib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib siin ajutiselt näiteks viisa või viisavabaduse alusel ja kelle töötamine on eelnevalt registreeritud PPA-s.

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni aastaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks ajaks, kui tegemist on õpetaja või õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni üheksaks kuuks aasta jooksul.

Kui töötajal on Eestis viibimiseks olemas seaduslik alus ja ta on PPA-s registreeritud, sõlmib ta tööandjaga lepingu ning asub Eestis töötama. "Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt otsustavad lepingu pooled, millise lepingu nad sõlmivad," ütles tööinspektsiooni pressiesindaja Jana Rosenfeld Delfile.

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid sõltuvalt töö iseloomust võib töötamiseks sõlmida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase võlaõigusliku lepingu. Lisaks saavad välismaalased töötada renditöötajana.

Kui välismaalane töötab renditöötajana, siis peab tal olema samuti Eestis viibimiseks ja töötamiseks seaduslik alus ning tema töötamine tuleb registreerida PPA-s.

Samuti on välismaalasel võimalus asutada Eestis äriühing või registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) ning osutada teenust. Sellisel juhul tuleb välismaalasel taotleda elamisluba ettevõtluseks, et ta saaks Eestis viibida ja ettevõtlusega tegeleda.

Lühiajalise töötamise registreerimise üldised nõuded
  • Välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised.
  • Tööandja on Eestis registreeritud.
  • Tööandja maksab välismaalasele töötasu, mille suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud aasta keskmine brutopalk.
Teatud juhtudel kehtivad lühiajalise töötamise registreerimisel täiendavad nõuded.

Lühiajalise töötamise maht on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ja läinud aastal registreeriti Eestis ligi 20 000 lühiajalist töötajat. PPA ennustab, et tänavu on see arv kuni 30 000. Kõige rohkem välismaalastest töötajaid tuleb Ukrainast, aga ka Valgevenest, Venemaalt ja Moldavast. Kõige sagedamini rakendatakse välistööjõudu ehituses ja põllumajanduses.

Millistele välismaalastest lühiajalistele töötajatele ei kehti töötasu suuruse nõue?
  • Etendusasutuse loomingulisele töötajale.
  • Õpetajale või õppejõule.
  • Teadlasele, kellel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus.
  • Sportlasele, treenerile, spordikohtunikule või sporditöötajale, kelle on Eestisse kutsunud spordialaliit.
  • Välismaalasele, kes on Eestis kutse- või kõrgharidusõppe praktikal välismaise õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni vahendusel, samuti samuti välismaise õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa.
  • Välismaalasele, kes töötab Eestis noorteprojekti või -programmi raames, kui seda tunnustab haridus- ja teadusministeerium.
  • Välisriigi saatkonna või konsulaadi teenindamine välisministeeriumi loal.
  • Välismaalasele, kes on vaimulik, nunn või munk ja kelle kutsub Eestisse usuline ühendus kooskõlastatult siseministeeriumiga.
  • Välismaalasele, kellel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba omamata.
  • Välismaalasele, kes on Eestisse lähetatud töötaja.
  • Välismaalasele, kes töötab Eestis hooajaliselt.
  • Välismaalasele, kes töötab iduettevõttes.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitikud, eriti tulevane siseminister Mart ja rahandusminister Martin Helme on teravalt kritiseerinud ettevõtjate praktikat kasutada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit lühiajaliste töötajate tööjõudu, kuna Eestist pole töötajaid võtta.

Loe veel

EKRE juhtide hinnangul peaks Eesti väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajatele piirid sulgema ja tegema panuse kõrgemate palkade nimel välismaale kolinud eestlaste naasmisele.