Miljööd vürtsitavad uusehitised hirmutavad supilinna elanikke

 (24)
Sügis Supilinnas.
Sügis TartusFoto: Hendrik Osula

Tartus Oa tänavale kerkivad uued kortermajad tekitavad supilinlastes pahameelt: piirkonna miljöösse sobimatute hoonete tõttu vähendatakse rohealasid ning protsessi tagajärjena muutub nii linnaosa ilme kui ka mentaliteet.

Supilinna elaniku Hannes Heinsari sõnul on küll loomulik, et linn kasvab ja maju ehitatakse juurde, kuid kurbust tekitab see, kui uued kortermajad ei sobitu teiste piirkonnas olevate hoonetega.

“Mõned on tulnud juba jõe äärde, need kastid,” ütles Heinsar Emajõe äärde ehitatud majade kohta. Tema sõnutsi peaksid uute majade aiad olema suuremad. „See, mis tuleb nüüd Oa tänavale, teeb päris tigedaks. Parem, kui seal oleks rohkem ruumi ja supilinlikum. Arendajale tähendaks see muidugi vähem raha,” lisas kohalik.

Debatt "supilinlikkuse" üle

Kinnisvarabüroo Arco Vara maakleri Janika Tootsi sõnul on raske hinnata, kas Emajõe äärde kerkivad Oa 37, 39 ja 41 hooned on Supilinna stiili arvestavad või mitte, sest linnaosa on viimastel aastatel palju muutunud. Tema sõnul ei saa öelda, et vanemate hoonetega võrreldes innovatiivsem maja ei ole supilinlik.

"Lisaks kaovad ajalooline ja looduslähedane keskkond ning Supilinna aura, mis loovad linnaosa omapära," märkisid supilinlased, hinnates uusarenduste mõju oma kodukohale negatiivseks.

Supilinna Seltsi liige Heiki Valk tõi välja ka asjaolu, et kortermajade teke toob kaasa uued inimesed ja nii muutub Supilinna mentaliteet. „Kuskil on piir, millest üle astudes Supilinn ei ole enam Supilinn – jääb vaid nimi”, ütles Valk.

Lisaks kaovad ajalooline ja looduslähedane keskkond ning Supilinna aura, mis loovad linnaosa omapära. Valk lisas, et kui endisest agulist on saanud hinnatud kinnisvaraarenduspiirkond, aiamaast on tähtsamad uued autod ja asfalteeritud parkimisplatsid, siis toob see paratamatult kaasa Supilinna muutumise tavaliseks uusasumiks.

Uusarendustele järgneks tänava üleüldine parandus

Tartu linnavalitsuse inseneriteenistuse juhataja-linnainsener Mati Raamat ütles, et Oa tänava seisukord ei ole ideaalne, kuid arvestades linna majanduslikku olukorda, siis mitte ka kõige hullem.

Tema sõnul korralikku valgustusega tänavat veel ei ole, kuid projekt on valmis. Jalakäijatele on juba parem tee loodud. Raamat lisas, et kui hooned saavad valmis ja suured ehitusautod enam ei liigu, siis parandatakse ka Oa tänav.

On's uusarendused väärt idüllilise olustiku kärpimist?

Supilinna elaniku Peeter Vaino sõnul on segane ka see, miks uue rajooni ehitamiseks on vajalik roheala maha võtta. Vaino sõnul võiks ehitada pigem nendesse piirkondadesse, kus on vaba ruum olemas.

Praegu on tehtud hoonete jaoks jõeäärsel alal aga lageraie. Supilinna Seltsi liikme Heiki Valgu sõnul on linn Oa tänava uusarenduse puhul teinud põhjendamatu järeleandmise. Linna antud raieloa tõttu ei jäänud Konnatiigi kõrval asuvale alale alles ühtegi puud. Puude säilitamise vajadusega oleks tema sõnul pidanud arvestama juba planeerimise faasis. Nii oleks saanud ehk ka Emajõe-äärset looduslikku ja paljudele linlastele lõõgastust pakkunud miljööd enam hoida, lisas Valk.

Raamatu sõnul olid kõik puud, mis maha võeti, spetsialistide poolt raiumisele määratud. Raamat ütles, et alal oli vaid võsa ja väärtuslik haljastus puudus. Ta lisas, et suurte puude puhul ei oleks saanud mahavõtmist niisama lubada.

Artikkel valminud osana Tartu Ülikooli ajakirjanduskursusest.