"Eesti ei soovi ega kavatse hakata Poolat Euroopa Liidu tasemel sanktsioneerima. Täna töötame selle nimel, et tekkinud olukord laheneks ilma, et taolise hääletuseni peaks üldse jõudma," ütles Mikser Delfile. "Eesti huvides on tugev ja ühtne Euroopa, kus mured, sealhulgas õigusriigi küsimustes, saavad lahendatud poliitilise dialoogi, mitte liikmesriikide karistamise teel."

Mikser juhtis tähelepanu sellele, et Poola suhtes käivitatud Euroopa Liidu lepingu artikkel 7.1 ei tähenda hääleõiguse äravõtmist. "Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu liikmesriikidelt küsinud seisukohta, kas Poola viimase aja justiitsreform kujutab endast tõsist ohtu õigusriigi olukorrale riigis," sõnas Mikser. "Liikmesriigid hakkavad seda lähikuudel üldasjade nõukogus arutama, kuulates ära ka Poola ja vôimalik, et annavad soovitusi olukorra parandamiseks. Seega ei pea ma vastutustundlikuks ka juttu sellest, nagu üritaks keegi Poolat Euroopa Liidust välja puksida," lisas välisminister.

"Eesti valitsuse liikmetena oleme oma Poola kolleegidele rõhutanud, et peame õigusriigi põhimõtete järgimist Euroopa Liidu erakordselt oluliseks aluspõhimõtteks," märkis Mikser. "Ma olen täna jätkuvalt seisukohal, et hetkel vaidluse all olevaid küsimusi on võimalik dialoogi korras lahendada. Poola valitsuses on äsja toimunud olulised muudatused ning lähiajal kavatsen ma oma uue kolleegiga seda küsimust arutada. Küllap tehakse sama esimesel võimalusel ka riigijuhtide tasemel."

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder teatas eile erakonna eestseisuse otsusest, et kui Euroopa Liidus hakatakse otsustama Poolalt õigusriigi lammutamise tõttu hääleõiguse äravõtmist, ei tohi Eesti selle poolt olla. Seederi sõnul tähendaks Poolalt hääleõiguse äravõtmine Euroopa Liidu nõrgestamist ja ohtu, et toimub niinimetatud "Polexit" ehk Poola lahkumine Euroopa Liidust.