Mikser vene koolidest: üleminek eestikeelsele haridusele peaks algama järk-järgult juba enne gümnaasiumi
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser lükkas tagasi süüdistused, nagu mängiksid sotsid mõttega loobuda venekeelsetes gümnaasiumites 60 protsendi ulatuses eestikeelsest õppest. Tema sõnul peaks eestikeelne õpe venekeelsetes algama mingis ulatuses tegelikult juba enne gümnaasiumi.
Miks pakuvad sotsid venelastele vene keeles teistsuguseid algatusi kui eestlastele eesti keeles?
Ei paku. Me tahame valijaid tunda. Küsime venekeelsetelt valijatelt, mis teemad neid erutavad. Samamoodi küsime Kagu-Eesti elanikelt, Saaremaa ja Hiiumaa elanikelt. Eesti poliitikutele heidetakse tavaliselt pärast valimisi ette, miks ei rääkinud nad vene valijaga ja enne valimisi hurjutatakse selle pärast, et nad tahavad ka vene valijale midagi pakkuda. Kõik eesti erakonnad peaksidki tundma muret, mis on vene inimeste ootused eesti riigi suhtes, mis on nende silmis suurimad probleemid. Mind ei üllataks sugugi, kui selguks, et ka vene inimeste põhilised mured on seotud toimetulekuga, palkadega, elementaarsete eluks vajalike teenuste kättesaadavusega. On oluline olla sellest teadlik ja pakkuda vastuseid. Nende mured ei ole vähem legitiimsed kui eesti emakeelega inimeste mured.
Kas venekeelsetes gümnaasiumites eestikeelse õppe osakaalu langetamine alla seaduses nõutud 60 protsendi taseme on teemana sotside jaoks laual?
Ei. Küll aga see, kuidas tagada, et vene emakeelega noored saaksid nii oma akadeemilised kui mitteakadeemilised võimed kõige paremal viisil välja arendada ja nii iseenda, oma pere kui kogu Eesti hüvanguks tööle panna. Tegeleme sellega, et ka Eestis elavatel muu emakeelega inimestel oleks väga hea eesti keele oskus, toime tulemaks nii tööelus kui avalikus elus. Sotsiaaldemokraadid on tegelikult pööranud väga palju tähelepanu sellele, et parandada ka vene emakeelega laste ja noorte keeleoskust mitte üksnes gümnaasiumiastmes, vaid alustades sellega juba alusharidusest, ka alg- ja põhikooliastmest. See on kompleksne küsimus, mis vajab ka kompleksset lähenemist, mitte ühe kooliastme eraldi välja tõstmist ja vaid sellega tegelemist. Kui Nadežda Ivanovna õpetab üheksanda klassi neljandal veerandil õpilastele matemaatikat vene keeles ja siis tuleb 1. septembril kümnenda klassi ette samu õpilasi kehvas eesti keeles õpetama, siis see ei ole kindlasti kõige mõistlikum. Üleminek eestikeelsele haridusele peaks algama järk-järgult juba varasemates kooliastmetes. Gümnaasiumisse jõudvad lapsed peaksid suutma õppida eesti keeles kõiki aineid, kui selleks on vajadus.
Ehk eestikeelset õpet ei ole vaja kärpida, vaid pigem laiendada ka põhikooli vanematesse klassidesse?
See, et teatud mahus toimub ainete õpetamine juba varem eesti keeles, on vältimatult vajalik, et gümnaasiumiastmes oldaks võimelised ettenähtud mahus aineid eesti keeles õppima.
Keskmine vene inimene luges arvatavasti SDE saadetud brožüürist venekeelse keskhariduse säilitamise osas välja seda, et venekeelne keskharidus säilib kujul, nagu ta oli enne osaliselt eestikeelsele õppele üleminekut. Kas need inimesed said petta?
Kõik need inimesed, kes neid küsitlusi loevad, saavadki neist aru kui küsitlustest. Oleme kõigi valimiste eel, mitte ainult enne neid ja mitte ainult vene keeles, vaid ka eesti keeles, küsinud valijatelt, millised on neile tähtsad teemad.
Nii teie küsitluse kui IRLi viimaste riigikogu valimiste eelse küsitluse sotsioloogiline väärtus pole kuigi suur, see on ju propagandaga segatud, kus õiged vastused on ette antud?
Me küsime vene inimestelt lisaks haridusele küsimusi ka palgavaesusest, maksudest, regionaalarengust. Me ei piirdu vaid ühe teemaga. Selline küsitlus annab adekvaatse pildi, millised teemad erutavad inimesi rohkem, millised vähem.
