NATOga ühinemisel Kaitseliidu ja teiste vabatahtlike riigikaitseliste organisatsioonide roll kindlasti ei kao, vaid täpsustub, kirjutab Mikser Eesti Päevalehe arvamusküljel.

“Kõik riigikaitse struktuurid peavad lähtuma parlamendi ja valitsuse heakskiidu saanud alusdokumentidest ega ei tohiks kavandada endale üle jõu käivaid ülesandeid või ülikalleid relvasüsteeme,” märgib Mikser. “Eesti kaitsejõudude tulevik on suuresti seotud mobiilsete, kõrgelt kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud üksustega, ehkki ka vabatahtlikul kaitsealgatusel on riigi kaitsmisel alati oma osa.”

Mikseri sõnul NATOga ühinemisel Kaitseliidu ja teiste vabatahtlike riigikaitseliste organisatsioonide roll ei kao, vaid täpsustub. Vastavalt kaitsejõudude struktuuri ja arengueesmärke käsitlevatele otsustele täidab Kaitseliit Eesti tulevases sõjalises kaitses olulist osa mobilisatsiooni läbiviimisel, samuti kindlate riigikaitseliste objektide kaitsel, märgib Mikser. Ülimalt hinnaline on tema sõnul ka vabatahtlike organisatsioonide osa elanike kaitsetahte ja -teadlikkuse tõstmisel, sest ilma selleta ei ole võimalik oma riiki ja rahvast kaitsta ka kõige võimsamas sõjalises liidus.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja kaitseliidu vanematekogu aseesimees Tiit Tammsaar ütles, et vanematekogu muutus valvsaks siis, kui Mikser teatas “Aktuaalses kaameras”, et Kaitseliit on NATO jaoks probleem. “Asja uurimisel saime teada, et ta tahab liitu laiali saata,” lisas Tammsaar.

Tammsaare sõnul kutsus vanematekogu Mikseri aru andma, kuid minister ei tulnud kohale, saates enda asemel ministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko.

“Mikko ütles, et kuulis Mikseri ideest alles kaks tundi tagasi ega oska seetõttu midagi selgitada,” ütles Tammsaar, lisades, et kaitseministri idee on Eestile kahjulik.

Tammsaare sõnul pole liidu laialisaatmine kaitseministri ega valitsuse pädevuses ning seda saab teha vaid Riigikogu.