„Mida väga rabavalt uut ei kuulunud – eks ta oli pidupäevakõne,“ võttis Mikser kõne üldmulje kokku ning asus kohe tuuma kallale. „Minu jaoks oli kõige olulisem oli kõne keskmine osa, kus räägiti julgeolekust ja sisepoliitilisest olukorrast. Oli veidi kahju sellest, et see uppus pisut selle majandusolukorra kiitmise ja digijutu vahele. Kõne rääkis väga paljudest teemadest ja see tuum selle tõttu oli raskesti leitav,“ rääkis Mikser ja täpsustas, et peab tuuma all silmas seda sama, mida ta ka ise kahe nädala eest riigikogu välispoliitika arutelul rääkis.

„Kui me hakkame endale otsima mingit halli tsooni lääne ja ida vahel ja üritame olla mingi täiesti unikaalse väärtussüsteemiga riik, kes ei kuulu ei itta ega läände, siis see kindlasti ei ole see tee, kuidas Eesti saab olla iseseisev ja õnnelik. Me oleme selle valiku juba ammu teinud – me kuulume lääne väärtussüsteemi kõige sinna juurde käivaga – nagu demokraatia, õigusriiklus ja inimõiguste austamine. Nagu tegelikult ka solidaarsus oma partneritega. See on kindlasti teema, mis pareaguses sise- ja välispoliitilises olukorras ei saa olla liiga tugevasti rõhutatud,“ sõnas Mikser.

Delfi küsimusele, mida arvata peaministri öeldust, justkui viimasel ajal toimunud suurkoondamised oleks verstapost teel kõrge lisandväärtusega tööjõuturu ja suurte palkade poole, möönis Mikser, et majandusteadlase suhu sobib selline võrdlus paremini kui peaministri omasse.

„See põhimõte, et Eesti peaks pürgima kõrgema palgataseme poole on kindlasti oluline. Kui seda räägib majandusteadlane strateegilisel majandusseminaril, siis see on kindlasti õigel kohal. Kuid kui seda räägib täitevvõimu juht, siis kindlasti peab sinna käima juurde konkreetne käegakatsutav lahendus neile inimestele, kes oma töö kaotavad ja kes tunnevad homse ees suurt ebakindlust. Täitevvõimu ülesanne ei ole siin pakkuda strateegiliselt helgeid lahendusi silmapiiril, vaid ka konkreetseid täna töötavaid lahendusi inimestele, kes on jäänud hammasrataste vahele.“