Merkel nimelt ütles eile Lätis välja, et NATO alalisi väeüksusi Ida-Euroopasse ei paigutata, sest see rikuks liigselt suhteid Venemaaga.

Kaitseminister kommenteeris, et sakslastele on kindlasti poliitiliselt oluline eristada, kas kohalolekut nimetatakse alaliseks, püsivaks või pidevalt roteeruvaks, kuid see ei muuda tõsiasja, et NATO on kohal ja jääb siia.

Minister viitas ka uudisele, et NATO kavatseb siiski Poolasse staabi ja Norrasse varustuslao rajada. "Eesti julgeolekut aitab kindlustada ka liitlaste tugevam kohalolek naaberriikides ja lähipiirkonnas. Kui Ameerika Ühendriigid täiendavad oma eelpaigutatud varustuse ladusid Norras või kui Poolas asuva kirdekorpuse staabi valmisolekut tõstetakse, siis see on otseselt meie huvides – see näitab, et NATO võtab kõigi oma liitlaste kaitsmist tõsiselt," ütles ta.

Mikser ütles, et jätkuvalt on Eesti eesmärk liitlaste kohalolekut suurendada, mille nimel käib töö ka viimased pool aastat ja mida minnakse arutama ka septembri alguses toimuvale NATO tippkohtumisele. "Kindlasti tuleb tippkohtumisel teha liitlaste hulgas üksjagu selgitustööd selles osas, kuidas Venemaa agressioon Ukrainas on Euroopa julgeolekuolukorda kardinaalselt muutnud," möönis ta.

"Alates kevadest on liitlased saatnud Eestisse maaväeüksuseid, hävitajaid ja laevu. Alles äsja teatasid Ameerika Ühendriigid rasketehnika üksuse saatmisest Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Kõik see tähendab, et NATO väed on juba Eestis kohal," rõhutas Mikser.