Mikser kirjutas, et esmaspäeval, 26. jaanuaril kutsus peaminister kokku erakorralise kabinetiistungi, et arutada olukorda Ukrainas. Koguneti. Arutati.

Möödus kaks päeva ja 28. jaanuaril saatis üks tuntud ajakirjanik Urve Palole järgmise e-kirja: "Kuuldavasti olevat te hiljuti ühel koosolekul arvanud, et Venemaa suhtes pole rohkem sanktsioone vaja. Mida te sanktsioonidest arvate, kas Venemaale tuleks neid juurde kehtestada või ei?"

Palo oli Mikseri sõnul üllatunud, sest tema jutt tollel istungil oli kirjeldatule täpselt vastupidine: Eesti eesmärk peab olema mitte üksnes sanktsioonide laiendamist nõuda, vaid seda ka tegelikult saavutada. Selleks on oluline, et Eesti ei oleks oma nõudmistest üksi, vaid et me leiaksime mõjukaid liitlasi.

Samal päeval saatis Palo ajakirjanikule otsekohe järgmise vastuse:
"Teid on informeeritud totaalselt valesti. Eks enne valimisi ikka proovitakse ajakirjanikke eksiteele viia. Olen sellega paraku pidanud ka varem kokku puutuma (Teletorni juhtum). Loodan väga, et [te] sellel korral orki ei lange.
Toetan igati sanktsioonide jätkamist Venemaa suunal ja toetan ka igati EL välisministrite kohtumisel homme lisasanktsioonide kehtestamise üle arutelu. Paraku ei osanud välisministeerium kabineti koosolekul võimalikke lisasanktsioone nimetada, aga eks kuuleb, mida EL välisministrite koosolekul välja pakutakse.
Lisaks arvan, et EL pean tegema kõik, mis võimalik, et anda Ukrainale rahalist tuge, et vastu pidada.
Urve Palo
"

"Sellega tolleks hetkeks lugu lõppes. Lõpliku selguseta jäi aga see, kes ikkagi üritas kinniselt kabinetiistungilt pahatahtlikku ja ebatõest "spinni" meediasse torgata. Muster ise oli tõesti äratuntavalt sarnane kevadise juhtumiga, mil majandusministrile üritati omistada soovi jälgida teletorni tipust vaenlase väeüksuste liikumist. Hea koalitsioonipartner nii ei teeks, ega ju?" kirjutas Mikser.

"Kuna Ukraina kriis on kestnud pea aasta, siis võib muidugi tekkida õigustatud küsimus, miks pidi sealset olukorda erakorralisena kabinetiistungil arutama just 26. jaanuaril. Osa vastusest näib peituvat 25. jaanuaril ajakirjandusse jõudnud IRL-i pressiteates, milles antakse teada, et peaministrikandidaat Parts sõidab koos Leedu konservatiividega visiidile Ukrainasse. Kuna "kõige suurema julgeolekupoliitiku" tiitlit ei saa ju lippama lasta, siis tuleb midagi teha. Appi tuligi vana hea poliittehnoloogia. We need to do something. This is something. Let's do it!" kirjutas Mikser.

"Olgu öeldud, et ministrid, kes erakorralise kabinetiistungi jaoks oma päevakava ümber tegid ja varem plaanitud kohtumised tühistasid, ei jäänud õnneks mitte päris tühjade kätega, sest said vähemalt ametnikelt pädevad taustabriifingud olukorrast kriisipiirkonnas. Ja lisaks arvutati ühiselt välja, et kui Eesti annab Ukrainale ühe miljoni humanitaar- ja ühe miljoni arenguabi, siis saab kokku kaks miljonit. Mis on aritmeetiliselt täiesti korrektne tulemus," kirjeldas Mikser istungil toimunut.

"Ja sellega võinuks asi piirduda. Aga ei. Jonnakas spin naasis nädalaid hiljem, kui sihikindel "anonüümne allikas" oli leidnud uue ajakirjaniku teemaga tegelema. Kui see tubli žurnalist täna minu juurde tuli, et jaburale väljamõeldisele kinnitust küsida, siis mul lõpuks kihvatas ja ma leidsin, et ei saa mitte enam vaiki olla," kirjutas Mikser.

"Kallid sõbrad! Kui tahate nii kanged julgeoleku eest seisjad olla, siis olge seda omaenda heade mõtete toel, mitte laimates ja sildistades! Ja kui teil omal häid mõtteid pole, siis küsige nõu, aga ärge levitage pahatahtlikke väljamõeldisi! Alatused tulevad lõpuks alati bumerangina teie juurde tagasi ega tee teid endid ei paremaks ega ka õnnelikumaks!"