Head erakonnakaaslased,
sotsiaaldemokraatidele kohane elav, avatud ja sisuline debatt on saanud hoo sisse. Järgnevalt vastan kolmele üleskerkinud põhiküsimusele.
Esimene küsimus: Kas olla või mitte olla valitsuses?
On mittetulundusühinguid ja ka erakondi, kes on kokku tulnud ühiste huvide ja sõpruskonna baasil. On ühinguid ja ka erakondi, kes on eesmärgiks seadnud maailmaparandamise oma maailmavaatelistest seisukohtadest lähtuvalt. Minu sügava veendumuse põhjal peab erakond esindama ja edendama oma toetajate ja laiemalt kogu ühiskonna huve.
Siit lähtub minu programmi keskne tees: Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab pingutama selle nimel, et viia ellu oma programmilisi eesmärke ja täita valijatele antud lubadusi. Selleks tuleb olla valitsuskoalitsioonis, mitte opositsioonis. Mitte ainult täna ja praegu, vaid kogu aeg. Minu juhtimise ajal ei ole Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusse kuulumine pikka opositsioonipõlve katkestav lühiajaline vahepala, vaid loomulik püüdlus igal valimisel ja ka valimistevahelisel ajal.
Erakonna jaoks ei ole põhimõtteline küsimus, kas olla selles koalitsioonis, vaid kas oleme koalitsioonierakond või opositsioonierakond. Koalitsioonierakond tähendab suuremat muutust kui ehk endale oleme teadvustanud. Ning nagu iga muutus, toob see kaasa pingeid nende vahel, kes soovivad edasi liikuda ja vanas kinni hoida.
Opositsioonis on mõnus olla, saab hoiduda ebamugavatest teemadest ning mitte kanda vastutust. Kuid selle hinnaks on, et puudub võimalus üles ehitada sellist Eestit, millesse me usume.
Euroopa finantskriisi ajal nõuti mõnede Lõuna-Euroopa riikide tänavatel “muutust” ja räägiti “uutest” ideedest, kuid tegelikkuses kandis protestijaid soov pöörata ajaratas tagasi ning saavutada vana-hea-mugav-elu. Neil polnud see objektiivsetel põhjustel võimalik, meil aga on. Seetõttu ongi erakonnaliikmete ees valik, kas lähme tagasi opositsioonierakonnaks või jätkame aasta eest valitud uut koalitsioonierakonna suunda.
Teine küsimus: kas äsja sõlmitud lepet peaks radikaalselt muutma?