Mikser ei julgenud täielikult välistada, et sotside ajaloos pole olnud musta rahastamist, sest see ajalugu on piisavalt pikk. "Julgen vastutada selle aja eest, kui mina olen sotside juhtkonnas olnud," lausus Mikser.

Ta lausus, et ka võimalikud eksimused ei tähenda, et sotsid ei tohiks sel teemal sõna võtta. Ka vales kohas teed ületanud inimesed võivad teha ettepanekuid liikluseeskirja parandamiseks.

Mikser kinnitas, et ta võib ka oma Keskerakonnas oldud aja kohta kinnitada, et tema sel ajal musta rahastamisega kokku ei puutunud. Samas polnud ta sel ajal ka ametikohtadel, mis oleksid rahastamisega tegelenud.

Ta kinnitas, et sotside eesmärgiks pole antud teema arutamisega suurde rahastamisskandaali sattunud Reformierakonna pilamine. Arutelu lõppes Mikseri lubadusega valimiste järgselt avaldada edaspidi sotside valimiskulutuste põhjalik aruanne ka siis, kui teised erakonnad eelistavad oma valimiskulutusi varjata.

SDE teatas hiljem, et sotsiaaldemokraadid seisavad poliitika avatumaks muutmise eest, mis aga nõuab seadusandluse parandamist. „Kehtivad regulatsioonid tehti omal ajal, et vähegi konsolideerida toonast ülimalt killustunud poliitmaastikku. Tänaseks on sellega üle piiri mindud - meie poliitiline süsteem on muutunud liiga suletuks. Nüüd on vaja taas seada võrdsemad tingimused, mis tooks rohkem erakondi parlamenti ja avaks kõigile võimalused,“ selgitas Mikser.

Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saartsi sõnul suleti Eesti poliitmaastikul tegelikult 2003. aastal uks väljastpoolt tulijatele. „Erakonnad, kes olid sellel ajal eelisseisundis, jäid eelisseisundisse, mis on ennast pidevalt taastootnud. Võrdsem rahastamine annaks võrdsemad võimalused ka valimistel,“ lausus Saarts.

Põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams nimetas erakonnaseadust seaduse karikatuuriks, mis vajab kindlasti muutmist. „Ebavõrdsust loob kehtiv erakondade toetamise süsteem. Lisaks on riigikogu valimistel tõsiselt rikutud võrdsuse ja vabaduse printsiipi liigsete piirangutega kandidaatide ülesseadmisel,” ütles Adams.

Sotsiaaldemokraadid kaitsevad riigikogus enda algatatud muudatusettepanekuid, mis näeb erakondade valimiskampaania kuludele 400 000 eurose ülempiiri kehtestamise ja sõltumatu auditi sisseseadmise. Mullu tõstatas SDE valimiskuludele ülempiiri seadmise ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning 2010. aastal hääletas erakond ainukesena keelatud annetuste vastu võtmise dekriminaliseerimise vastu.

Eelmises riigikogu kooseisus algatasid sotsiaaldemokraadid koos partneritega seaduseelnõu, mille kohaselt ei tohtinuks erakonna valimiskampaania kulud ületada viit miljonit krooni.