Mikser: Blair polnud esimene, kes tunnistas Iraagi ründamist ekslike luureandmete toel

 (81)
Eesti sõdurid Iraagis
Eesti sõdurid IraagisFOTO: RAIGO PAJULA

Iraagi ründamise ajal 2003. aastal kaitseminister olnud Sven Mikser ütles, et Briti endise peaminister Tony Blairi vabandus ekslike luureandmete toel Iraagi ründamise eest pole esmakordne, sest varem on ekslike luureandmete kasutamist tunnistanud ka USA tollane välisminister Colin Powell.

See, et Iraagil polnud enne sõda massihävitusrelvasid, mille tõttu sõda alustati, on praeguseks Mikseri sõnul üldtunnustatud tõde.

Eestil polnud tollal ega ole ka praegu sellist luurevõimekust, et iseseisvalt hinnata, kas Iraagil on massihävitusrelvasid või mitte, mistõttu peame toetuma oma liitlaste luureinfole. Tollal usuti, et Iraagi on massihävitusrelvad. "Jääb ajaloolaste otsustada, kui palju oli neis luureandmetes poliitilist tellimust," ütles Mikser.

Mikser ise uskus tollal samuti, et Iraagil olid massihävitusrelvad. "Mul ei olnud mingit põhjust seda mitte uskuda, eriti kuna Saddami režiimil olid varem olnud massihävitusrelvad ja ta oli neid kasutanud oma rahva vastu."

Tema sõnul on alati dilemma, kas sekkuda varem või hiljem. Kui Iraagi puhul kritiseeriti varast sekkumist, siis praegu kritiseeritakse, et ameeriklased on liiga vaoshoitud.

Saddam Hussein oli verine türann, kes alustas mitut sõda ja sooritas ka oma rahva vastu mitmeid kuritegusid. Tema režiimi kukutamine häiris regiooni tasakaalu ja ilmselt lõi võimaluse Iraani regionaalse mõju kasvule, mis omakorda on komplitseerinud praegust Süüria olukorda.

Seotud lood:

"Otsustel üks diktaator kukutada või lasta omasoodu langeda on pikaajalised tagajärjed," ütles Mikser. Samas ei tahtnud ta liigselt laskuda aruteludesse, mis oleks juhtunud, kui Saddam oleks võimule jäetud.

"Selge, et Iraagi ja Afganistani kogemused olid põhjusteks, miks Liibüas sekkuti piiratud moel ja valdavalt õhulöökidega ja miks oli ilmne vastumeelsus tugevamalt sekkuda Süüria kodusõtta," rääkis Mikser.

Iraagil olid olnud massihävitusrelvad, aga peale Lahesõda saatis ÜRO Iraaki oma missiooni, mis lammutas Iraagi tuumaprogrammi laiali ja hävitas massihävitusrelvad, mistõttu 2003. aastaks neid enam polnud. Sel suvel kirjutati Iraaniga alla kokkuleppele, mille kohaselt Iraan nõustub rahvusvahelise järelvalve all lammutama suurema osa oma tuumaprogrammist ja vastutasuks vabaneb sanktsioonidest. Kas Iraagi kogemus näitab, et meil on realistlik lootus Iraani tuumaprogrammi rahvusvahelise järelvalvega takistada?

Mikser oli kindel, et kui rahvusvahelised kontrollid saavad ligipääsu Iraani tuumarajatistele, siis see kindlasti aeglustab nende tuumaprogrammi.

"Tuumaprogrammi osapooled on väljendanud arvamust, et see on lootustandvam kui sanktsioonide jätkamine," ütles Mikser. Iraani katseid petta ei saa küll täielikult välistada, sest Iraan on suur riik, aga samas on mõned tuumaprogrammi osad, nagu tuumamaterjali tootmine ja raketiprogramm nii töömahukad, et neid on raske varjata.

Mikser rõhutas, et tuumakokkulepe ei muuda Iraani parketikõlbulikuks, sest Iraan toetab endiselt paljusid terroristlikke organisatsioone Lähis-Idas ja üritab saavutada piirkondliku supervõimu staatust.