Miks on koroonaviiruse sissetoomise risk Eestis tõusnund ja kes end testima peaksid?
Keskmine riskihinnang tähendab terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul, et nakkusjuhtude jõudmist Eestisse ei saa välistada.
"Riskihinnangut muutsime ennekõike põhjusel, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) tõstis oma riskihinnangut. ECDC riskihinnang haigusjuhtude sissetoomisel Euroopa Liidu liikmesriikidesse on alates 31. jaanuarist keskmine kuni kõrge," selgitas Kadai.
Sealjuures on arvestatud uusi lisanduvaid Euroopa Liitu sissetoodud nakkusjuhtumeid. Terviseamet jälgib pidevalt teiste rahvusvaheliste partnerite riskihinnanguid ning üldist haiguse levikut ja haigestumise olukorda ning muudab riskihinnangut vastavalt sellele.
Koroonaviirusesse haigestumise riskihinnangut ei anta, sest seni ei ole seda haigust Eestis tuvastatud.
Igaüht ei testita
Eile kirjutas Delfi, kuidas terviseameti laboris on seni tehtud vaid üks koroonaviiruse test. Seda palus Hongkongist köhaga saabunud 26-aastane naine, kes osutus õnneks terveks.
Kadai selgitab, et päevakajalise koroonaviiruse 2019-nCov uuringuid tehakse laboris üksnes põhjendatud vajadusel ehk juhul, kui tervishoiutöötajal on tekkinud nakkushaiguse kahtlus.
Nakkushaiguse kahtluse püstitamiseks on tervishoiutöötajatele antud konkreetsed kriteeriumid.
Kaheks põhikriteeriumiks on haigusele iseloomulikud sümptomid (köha, palavik, hingamisraskused) ja patsiendi viibimine Hiinas viimase 14 päeva jooksul. Sellisel juhul patsient hospitaliseeritakse ning temalt võetakse uuringuproovid.
Koroonaviiruse laboratoorne uuring tehakse üksnes tervishoiuteenuse osutaja tellimusel, seega patsient ei pea selle uuringu eest maksma. Laboratoorne uuring on patsiendi ravikäsitluse osa ja see on ühtlasi raviteenuse hinnakirjaga kaetud.
