Mikko poliitblogis: tulipalavaid mullistusi on mitmes parteis
Kes siis muu kui Egdar Savisaar peaks raudpoldina parteid juhtima! Aga ei, juba mitmendat päeva hoiab meeli ärevil noor Jüri Ratas. Ta annab intervjuusid Savisaare häädusest, samas viitab demokraatia ja avatuse vajadusele. Ta on Keski kuuluvate pärnakate ja saarlastega ühes paadis, väites, et KE vajab etteotsa uut meest ja juhtimisstiili. Samas on ta suuremeelne, jättes Savisaarele auesimehe rolli.
Postimehele antud usutluses ütleb Ratas, et „erakonnasisest arutelu, nii osakondade, piirkondade, ka juhatuse tasandil ääretult vähe.“
Esimehe kandidaat ütleb ka seda, et „erakonna sees peab toimuma diskussioon ja olema arvamuste paljusus.“
Savisaare reaktsioon on olnud pojaks sobiva rivaali suhtes avalikkuse ees leebe, mis lubab arvata kokkumängu või leppimist olukorraga. Seega on Keskil kaks esimehe kandidaati: võim(uk)as isa ja kompromissialdis poeg. Et aga perepilt oleks täielik soovitan mõtelda ka tasakaaluka ema ja targa tütre mängu toomisele. Sellised kandidaadid on täiesti selgelt Keskerakonnas olemas.
Tegelikult on mul soovitusi veelgi. SDE tegi esimehe vahetuse eelmise aasta oktoobris. Meid oli viis kandidaati, kes me käisime pooleteise kuu vältel maakonnast maakonda ja kohtusime tänaval rahvaga ning rahvamajas omadega. Meie, kaks naist ja kolm meest, vastasime omade ja võõraste kõige karmimatele küsimustele nii otsekoheselt kui vähegi oskasime. SDE juhiks valisid sotsiaaldemokraadid nende kohtumiste tulemusena lõppvooru jäänud kolme kandidaadi hulgast parima. Nagu märganud olete, on rahva poolehoid sotsidele kahekordistunud.
Sestap opositsioonipartneritest esimehe kandidaadid, kellele teile on ju demokraatia kallis, jalad selga ja narodnikute kombel rahva hulka! Loodan südamest, et juhi kandidaate on lõppvoorus rohkem kui kaks.
Loe teisi Marianne Mikko postitusi siit.
