Mihkelsoni sõnul oleks saadiku tapmisel olnud kindlasti tõsised tagajärjed, kui see oleks toiminud kuus kuud tagasi, mil Türgi-Vene suhted olid pärast läinud aasta novembrikuist lennukiintsidenti sügavas madalseisus.

"Viimasel poolel aastal on aga eeskätt Türgi üritanud väljuda tupikust ning taastada suhted Venemaaga. Venemaa on Türgile väga oluline majanduspartner ning vaieldamatult oluline riik mõjutamaks Türgi huvidele tähtsaid arenguid nii lähinaabruses kui kaugemal," selgitas Mihkelson.

Samas on riigikogu väliskomisjoni esimehe kinnitusel ka Venemaale oluline kaasata sunniitlik Türgi kõnelusteprotsessi Süüria tuleviku üle. "Seetõttu pole ka imekspandav, miks lisaks Iraani ministritele on tänaseks Moskvasse kutsutud ka Türgi välis- ja kaitseminister."

Mihkelson märkis, et loomulikult ei maksa ka unustada, et Türgi jahedad suhted Euroopa Liidu ning NATO raames Ameerika Ühendriikidega (eriti seoses vaimulik Güleni viibimisega USAs) töötavad ilmselgelt Venemaa huvides. "Moskva sooviks näha Ankarat pigem nihkumas Shanghai Koostööorganisatsiooni suunas, moodustamaks mõjutervikut Euraasias koos Venemaaga," rääkis väliskomisjoni juht.

"Seda kõike silmas pidades on tõenäoline ja samas paradoksaalne, et Venemaa suursaadiku tapmine võib pigem lähendada Vene-Türgi suhteid kui vastupidi," leidis Mihkelson.

Välispoliitika analüütik Toomas Alatalu kirjutas esmapäeval, et suursaadiku tapmises võidakse hakata süüdistama vaimulik Güleni liikumist. Vaimulik ise elab aga USAs ning Türgi nõudmine anda seoses suvise riigipöördekatsega Gülen välja on juba halvendanud Türgi-USA suhteid.

Türgi Eesti-suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ütles täna Delfile, et suhted Venemaaga ei muutu. "Me kinnitame, et see ei mõjuta meie suhteid Venemaaga."

Kumaşcıoğlu tunnetas Vene suursaadiku hukkumist veelgi isiklikumalt, kuna ka tema on diplomaat. "Me saame neist aru, kuidas see haiget teeb," sõnas suursaadik.

"Mõlemad pooled nõustuvad, et see on provokatsioon, mille eesmärk on mõjutada meie suhteid Venemaaga," rääkis Kumaşcıoğlu ja lisas, et Türgi ja Venemaa teevad koostööd, leidmaks kõik kuriteo asjaosalised.

Üleeile teatas ka Venemaa välisministeerium, et Venemaa käsitleb juhtunut kui terroriakti ning riikide vahelised suhted intsidendi tõttu ei kannata.

Suursaadikut ründas endine politsei eriüksuslane

Venemaa suursaadik Türgis Andrei Karlov langes esmaspäeval Ankaras relvastatud rünnaku ohvriks ja viidi raskelt haavatuna haiglasse, kus meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa.

Andrei Karlovit rünnati ajal, mil ta avas kunstigaleriis fotonäitust.

Pealtnägijate sõnul kandis Karlovit rünnanud mees ülikonda ja lipsu ning karjus püstoliga vehkides: "Ärge unustage Aleppot, ärge unustage Süüriat!" ning "Allah Akbar!"

Esialgsetel andmetel sai rünnakus, mis toimus päev pärast Venemaa-vastaseid meeleavaldusi, viga veel vähemalt kolm inimest.

Pärast saadiku tulistamist ronis püssimees sama hoone teisele korrusele ning pidas Türgi politseijõududega veerandtunnise tulevahetuse, kuni ta võimude teatel "neutraliseeriti". Türgi siseminister teatas, et ründajaks osutus 22-aastane endine Türgi politsei eriüksuslane Mevlut Mert Altintas.