Mihkelson: Tartu rahuleping pole kunagi olnud piirikonsultatsioonide sisuks

Riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoni sõnul on Tartu rahu aegumatu tähendusega, ent see pole kunagi olnud Eesti-Vene piirileppe konsultatsioonide peamiseks sisuks.

"Tuleb silmas pidada, et Tartu rahuleping pole kunagi olnud piirikonsultatsioonide sisuks. Tartu rahu ja eeskätt selle artikkel 2 on meile aegumatu tähendusega. Samas on meile kōige tähtsam asjaolu, et piirilepete sōlmimine ei tohiks vähimalgi määral kompromiteerida meie ōigusliku järjepidevuse pōhimōtet," ütles Mihkelson Delfile.

Saadik rõhutas, et see on mandaat, mille riigikogu kōik fraktsioonid andsid valitsusele eelmise aasta 9. oktoobril saadetud pöördumises ning mida Eesti erinevad koalitsioonivalitsused on rōhutanud alates piiriläbirääkimiste algusajast 1994. aastal.

Mihkelson lisas ka, et väliskomisjon kavatseb homsel istungil kuulata ära välisministri ja konsultatsioonidel osalenud diplomaadid, et saada ülevaade kōneluste hetkeseisust. Samuti on siis liikmetel vōimalik tutvuda professor Mälksoo komisjonile esitatud analüüsiga.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja välispoliitika instituudi värske direktor Lauri Mälksoo ütles eile, et Eesti riigijuhtide laual on uus kompromissettepanek, mis kaotaks Eesti-Vene piirileppelt 2005. aastal komistuskiviks saanud preambuli ja võimaldaks lepingu taasallkirjastada ehk juba sel aastal.

Kuna 2005. aastal jäi asi poole pealt katki, on Mälksoo sõnul nüüd tekkinud mõte, et piirilepingu saaks ära sõlmida, kui lisada sellele Eesti poole nõudel klausel, mis ütleks, et piirileping käsitleb ainult piiriküsimusi ehk sellel ei ole mõju ülejäänud riikliku järjepidevuse problemaatikale - iga riik saaks muudes asjades oma seisukohaga koju minna.

Küsimusele, kas nii ei kaota oma jõudu ajalooline Tartu rahuleping, vastas Mälksoo, et tema kindla seisukoha järgi on see selline säte kahe riigi suhetes, et see ei saa kuskile ära kaduda. Ta lisas, et lisasätte puhul tuleks piirileping sõlmida ilma preambulita.