„Kõige olulisem komponent on regionaalne LNG terminal. Torujuhe ei loo turgu ilma LNG terminalita. Eesti peamine huvi on just regionaalse LNG terminali rajamine, mitte aga tarbijale kallimaks mineva ja meie majanduskeskkonnale mõttetu väikese terminali loomine,“ ütles Mihkelson.

Tema sõnul ei ole vaja väiksema terminali kavandamist Eestisse kooskõlastada Soomega.

"See oleks Eesti riigi soovi korral ettevõtjate suveräänne õigus taolisi investeeringuid teha sh taotleda investeerimistoetust," ütles Mihkelson.

"Küsimusi tekitab, millise valitsuse mandaadi või seisukoha alusel peaminister ikkagi on viimaseid läbirääkimisi Soome valitsusjuhiga pidanud? Eesti võiks juba täna edasi liikuda suurema regionaalse LNG terminali rajamisega. Selleks on meil erinevalt soomlastest olemas ka valmidus. Ja seda teab suurepäraselt ka Euroopa Komisjon, kes on hinnanud Eesti projekti parimaks," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on peaministri selgitus, et Eestit huvitab gaasitoru Soomega energiajulgeoleku suurendamiseks, sügavalt asjatundmatu. "Kui me soovime gaasi varustuse riske maandada olemasoleva taristu puhul, siis oleks olnud kõige soodsam sõlmida vastavad kokkulepped Läti gaasihoidlaga vajaliku gaasi reserveerimiseks," rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul tuleb koheselt kõik asjasse puutuvad dokumendid ja kokkulepped avalikustada ning läbi viia sõltumatu energiatehniline, majanduslik ja julgeolekualane ekspertiis.

Soome peaminister Alexander Stubb ja Eesti peaminister Taavi Rõivas tegid eile kohtumisel Helsingis teatavaks, et mõlemad riigid on nõus LNG terminali asutamisega. Gaasiturud ühendatakse ja taristu rajatakse hiljemalt 2019. aastaks.

Suurem terminal tuleb Soome ja väiksem Eestisse, vahendas Ilta-Sanomat.