Mihkelson Erdoğani sõnavõtust: see on uus etapp NATO ajaloos, peame sellega harjuma

 (148)
Mart Laari mälestusteraamat I osa, Pööre
Marko MihkelsonFoto: Karli Saul

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelsoni (Reformierakond) sõnul peaksid NATO liidrid oma lahkhelid lahendama töisel tasandil, mitte meedia vahendusel. "See on uus etapp NATO ajaloos, millega tuleb harjuda," ütleb ta viimase aja sõjakate väljaütlemiste kohta, mis niigi NATO viimase aja erakordsete väljakutsete taustal koostööd ei kergenda.

Mihkelsoni sõnul ei muuda NATO liikmesriikide liidrite poolt sellisel viisil tõstatatud küsimused, nagu seda tegi täna Türgi president, olemasolevate lahkhelide lahendamist lihtsaks.

Türgi probleemiks on see, et allianss ei tunnista kurdide omakaitseüksusi terrorirühmitusena. Türgi tahab nendega võitluses suuremat toetust ja president Erdoğan avaldas täna, et kui nad seda ei saa, on nad vastu NATO Balti riikide kaitseplaanile.

"NATO varasemas ajaloos on olnud hetki, kus liikmesriikidel on erinevaid arvamusi väljakutsete osas. Kui seda suudetakse lahendada töisel tasandil, on üks asi. Kui seda tehakse läbi meedia, nagu täna, siis on selge, et selliseid lahkhelisid on keeruline ühel või teisel viisil lahendada," ütles Mihkelson Delfile.

Mihkelsoni sõnul annab selline käitumine allianssi jaoks halva signaali neile, kes tahavad NATO-t näha rohkem katkisena kui ühtsena.

"Venemaa töötab ju palehigis selle nimel, et NATO-t lammutada. Kõik need NATO liidrid, kes mõtlevad oma avaldustega enda peale rohkem ja allianssi peale teinekord veidi vähem... Ma arvan, et lõppkokkuvõttes sellised seisukohad ei tööta tugevama ühisjoone loomise nimel," ütles Mihkelson.

Seotud lood:

Samas avaldas ta lootust, et Londonis toimuv NATO liidrite kohtumine loob siiski võimaluse ühishoiaku kujundamiseks.

"Ma loodan selle nimel töötavad kõik riigid, ka Türgi. Usun, et Türgi presidendi kohtumine Balti riikide juhtidega tasandab neid muresid, mis on tõstatunud," ütles Mihkelson.

Kui europarlamendi liige Jaak Madison (EKRE) käis välja, et NATO peaks tõstatama küsimuse Türgi liikmelisuse jätkamise osas, siis Mihkelson sellega absoluutselt ei nõustu.

"Türgi omab geostrateegiliselt ülimalt olulist positsiooni ja on alati olnud sõjalises mõttes NATO üks võimekamaid liikmesriike. Ka Eestil on traditsiooniliselt olnud Türgiga väga head suhted," ütles Mihkelson.

Uus etapp NATO ajaloos

"NATO-l on praegu ees väljakutsed, mida ei ole 70 aasta jooksul olnud. Lisaks Venemaale, mis on püsivalt ka meile olnud eksistentsiaalne oht, on ka rahvusvahelise terrorismi oht, Hiina ja rida teisi küsimusi," ütles Mihkelson.

"Võib-olla just sotsiaalmeedia võimendusega on ka NATO liidrid sõjakamad avalikult sellisel moel probleemidest rääkima, nagu seda on teinud Macron, Trump ja nüüd ka Erdoğan," tõi Mihkelson välja.

"See on uus etapp NATO ajaloos, millega tuleb harjuda. Eestil väikeriigina ei ole alternatiivi. Meie ainus ja selge tala iseseisvale kaitsevõimele on NATO ja kõikvõimalike kõhkluste levitamine lõhub Eesti kaitsepoliitika peaaluseid," ütles Mihkelson.

***

Türgi president Erdoğan teatas täna enne Londonis algavat NATO tippkohtumist, et Türgi on vastu Balti riikide ja Poola kaitseplaanile, kui allianss ei tunnista organisatsioone, mida Türgi peab terroristideks, samuti terroristideks.

Ankara on keeldunud toetamast NATO kaitseplaani Balti riikide ja Poola jaoks, kuni saab suuremat toetust võitluses kurdide omakaitseüksustega YPG, mida peab terroriorganisatsiooniks, vahendab Reuters.

Erdoğan ütles enne Ankarast lahkumist, et on rääkinud eile telefoni teel Poola presidendi Andrzej Dudaga ning leppinud kokku tema ja Balti riikide juhtidega kohtumises Londonis, et seda teemat arutada.

Novembri algul ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et NATO-t on tabanud ajusurm. NATO ja selle liikmesriikide suunas on ajaloos teravalt sõna võtnud ka USA president Donald Trump.