Mihkelson: EL ei tohi Moskva lõksu langeda
“See sõnastus on väga üheselt ja otseselt tõlgendatav kui Eesti ja Läti väidetavale vähemusteprobleemile osutamine ja see tekst vaatab asju pigem Venemaa kui Euroopa silmade läbi,” ütles Mihkelson Postimehele.
EL-i konfidentsiaalsusnõue ei võimalda sõnastust enne lõplikku otsust avalikuks teha.
Niinimetatud vähemuste küsimus on tänaseks ainus Venemaa mõne kuu tagusest 14-punktilisest nõudmiste loendist, millele pole veel lahendust leitud ja mille Venemaa on seadnud tingimuseks, et laiendada 1. maist Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus- ja koostöölepet ka kümnele uuele, euroliiduga liituvale riigile.
Eesti on positsioonil, et nõus võib olla kõige üldisemat laadi nendinguga preambulas vajaduse kohta kaitsta inimõigusi ja vähemuste õigusi nii EL-is kui Venemaal. See ei meeldi aga Venemaale, kes tahaks teksti sihtida konkreetselt Eesti ja Läti vastu, rääkides just vene vähemuse olukorrast.
Mihkelson leidis, et Euroopa Liit on ennast Venemaaga suheldes ise tupikusse mänginud. “Kui Venemaa 14 nõudmisest 12 on selgelt kaubandust puudutavad, siis kaks nendest on selgelt poliitilise taustaga,” selgitas ta. “Esimene puudutab Kaliningradi transiiti ja teine sisaldab Venemaa survet Eestile ja Lätile seoses nn vähemuste probleemidega.”
Mihkelson nimetas valeks käiguks, et Euroopa Liit üldse soostus selles nn vähemuste punktis mingeid kõnelusi alustama. “EL oleks pidanud jääma oma algse otsuse juurde, et partnerlus- ja koostöölepe Venemaaga laieneb automaatselt uutele liikmetele ilma lisatingimusteta ja punkt,” ütles ta.
Mihkelson nentis, et EL-il puudub jätkuvalt ühine välispoliitiline joon nii üldiselt kui eriti Venemaa suunal. “Nii on ka need läbirääkimised meile mõnevõrra kriitilises situatsioonis,” möönis ta.
Riigikogu väliskomisjon on jõudnud järeldusele, et kindlasti ei saa Eesti olla nõus sõnastusega, mis annab Venemaale laia tõlgendamisvõimaluse ja lubab alustada 2. maist pidevat rünnakut EL-i suunal.
Mihkelson leidis, et kui üksmeelt ei leita, võib teoreetiliselt puhkeda EL-i ja Venemaa kaubandussõda, kuid seda ei taha keegi. “On kõigi osapoolte ja ennekõike EL-i huvides, et kõik liikmesriigid oleksid lõpptekstiga rahul ja see ei riivaks ühegi liikme rahvuslikke huve,” sõnas väliskomisjoni esimees.
