Kahepoolsel kohtumisel räägiti Balti regiooni julgeolekuolukorrast ning peatuti pikemalt kaitsekoostöö teemadel. Nii Mihkelson kui komisjoni liige Ants Laaneots ütlesid, et NATO heidutusmäära tõstmiseks oleks vajalik nii USA kui teiste liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamine nii Eestis kui teistes Balti riikides, teatas riigikogu pressiteenistus.

„USA senisest suurema väekontingendi paigutamine Balti riikidesse tõstaks oluliselt kollektiivset heidutusmäära ning tasakaalustaks strateegilist pilti Läänemere regioonis,“ ütles Mihkelson. „Meie huvides oleks vähemalt pataljoni suuruse USA jalaväeüksuse paigutamine Eestisse ja samas suuruses ka teistesse Balti riikidesse.“

Mihkelsoni sõnul on kahepoolse kaitsekoostöö eesmärgiks treeningkeskuse rajamine Ämari lennuväebaasis ning eelpositsioneeritud varustusbaasi loomine.

Kohtumisel osalenud Ameerika Ühendriikide Senati liikmed Deb Fischer, John Cornyn, Jeff Sessions, John Barrasso ning kongressi liige Mike Conaway avaldasid tunnustust ja tänu Eesti panuse eest kollektiivkaitse tugevdamisel, mille osaks on nii kaitsekulutuste määra hoidmine vähemalt kahe protsendi tasemel SKTst kui ka Eesti osalemine välismissioonidel.
Kohtumisel puudutati ka Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju. Mihkelson rõhutas, et lääneriigid peaksid kõigiti toetama Ukraina samme oma iseseisvuse kaitsmisel ning territoriaalse terviklikkuse tagamisel. „Venemaa peab mõistma, et sanktsioonid kehtivad seni, kuni lõpeb agressioon Ukraina vastu,“ ütles Mihkelson.

Kohtumisel osalesid veel komisjoni aseesimees Mart Helme, liikmed Johannes Kert, Marianne Mikko ja Madis Milling ning Eesti-USA parlamendirühma esimees Kadri Simson. Samuti osales USA saatkonna asejuht Chever Voltmer.