Mihkelson: Brüssel ei avaldanud piirileppe küsimuses mingit survet
"Selline väide on puhas spekulatsioon," ütles Mihkelson intervjuus BNS-i venekeelsele toimetusele. Ta tõdes, et loomulikult on Eesti idapiir ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning Eesti on praegu ainus Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, millel pole Venemaaga piirilepingut. Mihkelson lausus, et kõik küsimused, mis puudutavad riigipiiri, on siiski iga riigi suveräänsuse teema.
Mihkelson meenutas, et Eesti ja Venemaa läbirääkimised piirileppe sõlmimise üle algasid kohe pärast Vene vägede lahkumist 1994. aasta augustis. "Selle aasta lõpus ütles toonane peaminister Andres Tarand, et Eesti valitsus on valmis alustama Venemaaga läbirääkimisi piirileppe sõlmimise üle, nõudmata tagasi territooriume, mis olid enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigi osad. Sealjuures rõhutati, et piirileppe sõlmimise protsess ei tohiks mingil juhul ohustada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõtet," lausus Mihkelson.
Ta meenutas, et Eesti ja Venemaa jõudsid piiris kokkuleppele juba 1996. aastal. 1999. aastal pooled täiendasid dokumenti ja toimus parafeerimine.
"Sellest hoolimata ootas lepe allkirju, milleni jõuti alles 2005. aastal. Et allkirjastamiseni jõuti alles kuue aasta pärast, oli arvatavasti mitmeid põhjuseid. Venelased võisid loota, et piirileppe puudumine raskendab Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Muide, sellest rääkis eelmisel aastal ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov," ütles Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul andis tollane õiguskantsler Allar Jõks enne piirileppe ratifitseerimist parlamendis oma hinnangu leppe tekstile ja leidis, et see võib avada uksed spekulatsioonidele, nagu oleks Eesti loobunud piirileppe sõlmimisega oma õiguslikust järjepidevusest. "Just seetõttu lisas riigikogu piirileppe ratifitseerimise seadusele preambula. Mõnikord räägitakse, et riigikogu muutis leppe teksti, aga see ei olnud nii. Rahvusvahelisi leppeid sõlmib valitsus ja riigikogu saab need kas ratifitseerida või denonseerida. Leppe ratifitseerimise seadusele lisatud preambula oli siseriikliku suunaga. Aga me teame, milline reaktsioon järgnes sellele Venemaa poolt," lausus Mihkelson.
Parlamendi väliskomisjoni esimehe sõnul algasid diplomaatiliste kanalite kaudu kõnelused piirileppega edasimineku teemal juba 2010. aastal.
"Riigikogu fraktsioonid tegid eelmise aasta lõpus valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga diplomaatilisi konsultatsioone, et arutada piirileppe jõustamist. Enne seda oli Venemaa välisminister Sergei Lavrov öelnud mullu 1. septembril Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi õpilastele esinedes, et Venemaa on valmis pidama Eestiga piirileppe teemal konsultatsioone. Meie jaoks oli esmatähtis, nagu ka varem, et see protsess ei rikuks Eesti õigusliku järjepidevuse põhimõtet. Konsultatsioonide käigus lisati meie initsiatiivil leppesse säte, et leping sätestab ainult Eesti ja Venemaa vahelise piiri kulgemist. Meie jaoks oli see kõige tähtsam nüanss," lausus ta.
Mihkelsoni sõnul on Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe sõlmimise teemal liikumas veel üks müüt, nagu oleks Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise viisavabaduse teema seotud Eesti ja Venemaa vahelise piirileppega. Mihkelson meenutas, et kui riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus aprillis Venemaal asevälisminister Vladimir Titoviga, alustas ta oma avasõnavõttu just sellega, et viisavabaduse ja piirileppe teemad ei ole omavahel kuidagi seotud.
Intervjuu toimus 20. mail vene keeles.
