Kui Eesti eksport Venemaale moodustas 2013. aastal kogu Euroopa Liidust väljapoole minevast Eesti ekspordist 39,5 protsenti, siis 2015. aastal oli väljapoole EL-i suunduvas ekspordis Venemaa osakaal 26,8 protsenti, mis teeb languseks 12,7 protsendipunkti. Lätil oli sama näitaja 10,7 ja Leedul 9,1 protsendipunkti. Järgnesid Slovakkia (7,7), Tšehhi (7,3), Poola (7,2) ja Soome (7,1). Euroopa Liidu keskmine on 2,8 protsendipunkti.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin ütles ajalehele Kesknädal, et tagantjärele tark olla on lihtne, kuid mõnevõrra labane. "Mis mõtet on praegu meelde tuletada pronksiööd ja Eesti tollase peaministri kuulsat lauset, et Vene transiiti polegi meil vaja? Või seda lugu, kuidas Eesti loobus Nord-Streamist? Venemaa sanktsioonid lihtsalt tegid lõpu pikaajalisele protsessile, mille käigus me ise puurisime auke oma paadi põhja.

Stalnuhhini sõnul on hetkel vaja vaadata tulevikku. "See on nagu poksis: kaotab see, kes hiljem reageerib. Ning küsimus on selles, et kes esimeste hulgas saab aru, et koostööl Venemaaga mõnes valdkonnas alternatiivi pole."

"Kui räägitakse sellest, et idanaabriga ei saa äri teha poliitilistel põhjustel, siis ütlevad seda reeglina needsamad inimesed, kes entusiasmiga ootavad majanduslike suhete laienemist kommunistliku Hiinaga või mõne režiimiga Lähis-Idas, kus turupäeval keset pealinna päid raiutakse. Retoorikat on vaja vahetada," ütles rahanduskomisjoni esimees.

Kui küsitakse, et millega võib Eesti Vene turul läbi murda, siis on selleks näiteks teede remont, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine ja rajamine, prügimajandus ja heakorrastus. Mõned asjad veel, mis aitaksid meil oma majandust tervendada, sõnas Stalnuhhin.