Mihhail Stalnuhhin Eesti ja USA kaitsekoostöö kokkuleppe arutamisel: meie õiguskorda ma usaldan, Ameerika oma mitte
"Meie õiguskorda ma usaldan, Ameerikat mitte, absoluutselt. Eelmisel aasta tappis üks Ameerika sõdur Okinawa saarel Jaapani neiu. See ajas marru terve Jaapani ja see mees lihtsalt saadeti sealt saarelt kuskile Ameerikasse. Infot selle kohta, mis teda ootab, mul ei õnnestunud leida," tundis keskfraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin riigikogu suures saalis muret.
Tänasel istungil läbis esimese lugemise Eesti ja USA kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu. Kokkulepe täiendab NATO relvajõudude staatust reguleerivas kokkuleppes (SOFA) sätestatud tingimusi ja reguleerib USA relvajõudude, nende liikmete ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, maksuvabastusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure ning kriminaaljurisdiktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel.
Just kriminaaljurisdiktsiooni jagamise pärast Eesti ja USA vahel tundis muret ka Stalnuhhin. Nimelt, kui USA sõdur peaks tulevikus Eesti seadust rikkuma, loobub Eesti oma jurisdiktsioonist USA kasuks ja liitlassõduri üle mõistetakse kohut tema kodumaal.
Kaitseminister Margus Tsahkna selgitas oma ettekandes, et kokkuleppega kasutab Eesti enda relvajõudude staatust käsitlevas kokkuleppes NATO SOFA kehtestatud võimalust lubada ühendriikidel mõista õigust enda inimeste üle, juhul kui mõlemal riigil on selleks kaaspädevus. "Eesti saab endale väga olulistel juhtudel loobumise tagasi võtta, seda 21 päeva jooksul konkreetse sündmuse tuvastamisest. Laiendamise eesmärk on võimaldada Ameerika Ühendriikidel kui saatval riigil tagada enda põhiseaduslike õiguste kaitse inimestele, kes lähetatakse välisriiki teenima. Seda huvi tasakaalustatakse Eesti kui vastuvõtva riigi huvide ja kannatanute õigustega," märkis Tsahkna.
Stalnuhhin palus Tsahknal saabuval riigikaitsekomisjoni arutelul täpsustada, millised riigid ja kui palju on taotlenud kõige raskemate kuritegude puhul nagu vägistamine ja tapmine jurisdiktsiooni taastamist. "Mitu korda on Ameerika valitsus neile selle õiguse andnud? Minul ei õnnestunud leida mitte ühtegi säärast juhtumit."
Samuti riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Peeter Ernits tundis muret, kust jookseb piir, mis on eriti tähtsad üksikjuhtumid, kus Eesti kasutab oma õigust jurisdiktsioonist loobumine tagasi võtta. "Kas Eesti loobub oma suveräänsusest mõista kohut ja karistada USA sõdurit, kes näiteks mõne Eesti tüdruku pärast kaklema asub?" küsis Ernits.
Kaitseminister kinnitas, et Eesti ei loobu oma suveräänsusest, vaid kõne all on jurisdiktsiooni kohaldamine vastavalt juhtumile. "See pädev asutus on Eesti Vabariigi prokuratuur, kes seda hindab. Siin on silmas peetud eelkõige avalikku huvi. Kui on toimunud mingisugune konkreetne rikkumine ja avalikes huvides ja meie poolt vaadatuna, ka näiteks kannatanute huvides on, et kohtumõistmine toimuks Eestis, siis seda me saame teha. See on selle kokkulepe osa ja see sõltub konkreetselt igast kaasusest," selgitas Tsahkna.
"Ühes me võime olla täiesti kindlad: ükski isik, kui ta on süüdi mingis konkreetses teos, mis läheb vastuollu meie õiguskorraga, karistamata ei jää, sest ma arvan, et Ameerika Ühendriikide õiguskord on see, mida ka meie usaldame," kinnitas Tsahkna.
Keskerakonna fraktsiooni liige Oudekki Loone ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni kuuluv Helmen Kütt tundsid muret, kuidas toimub eestlasest kannatanu õiguste kaitsmine, kui tal on kasvõi varaline nõue USA sõduri vastu ning ta peab sõitma seepärast USA-sse. "Kuidas see tegelikult toimub, kui ikkagi kannatanu, Eesti inimene peab hakkama suhtlema Ameerikaga? Kas talle on tagatud tasuta õigusabi, kas Eesti riik aitab teda? Kuidas see tegelikult toimub, kui on selline olukord, kus maa, kus asja arutatakse, on Ameerika, aga kannatanu on Eestis?" küsis Kütt.
"Loomulikult Eesti riik aitab selles menetluses ja kindlasti Ameerika Ühendriikide huvi on samamoodi tagada kannatanu huvide kaitse kahepoolselt. Me ei räägi siin ju mingist vaenulikust riigist, vaid me räägime meiega liitlassuhetes olevast riigist. Meie huvi on see, et kõik menetluslikud toimingud toimuksid läbipaistvalt, kõik tõendid oleksid kättesaadavad, et kaitse oleks organiseeritud jne. Eks see igal juhul on ju konkreetne, mis siis täpselt on ja mille üle vaieldakse. Ma pigem suhtun sellesse positiivselt ja seda ma võin küll kinnitada, et ka selle kokkuleppe sõlmimisel oleme justiitsministeeriumi ja siseministeeriumiga teinud väga tõsist koostööd ja meil on ühine arusaamine," sõnas Tsahkna.
Arto Aas: Ärge muretsege, kui Keskerakonna fraktsioonist kõiki hääli eelnõu toetuseks ei tule
Opositsiooni kuuluva Reformierakonna fraktsiooni liige Arto Aas alustas pilkega muret tundvate keskerakondlaste suunal. "Esiteks ma tahaksin rahustada ministrit ja öelda, et ärge muretsege, kui Keskerakonna fraktsioonist kõiki hääli eelnõu toetuseks ei tule. Kuulates nende Ameerika-vaenulikke seisukohti, opositsioon kindlasti aitab ja me saame selle koostööleppe vastu võetud."
Tsahkna kiitis vastuseks Reformierakonda. "Tõesti on sümpaatne, et vaatamata muudele tegevustele siiski mõeldakse Eesti riigi julgeolekule laiemalt ja suur tänu selle toetuse eest lepingu sõlmimisel!"
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu põhineb kokkuleppel, mille kirjutasid alla kaitseminister ja USA suursaadik tänavu 17. jaanuaril Tallinnas. Pärast allakirjutamist on vaja kokkulepe riigikogus ratifitseerida, sest selle rakendamiseks on vaja muuta käibemaksuseadust ja riigikaitseseadust.
