Tallinna ülikooli professor, foorumil IRL-i esindanud Mihhail Lotman ütles noortefoorumil, et integratsioon on Eestis tähtsuselt probleem number 2. Probleem number 1 on see, et me sureme välja.

„Integratsiooni suur miinus on, et keskendutud on keele õpetamisele,“ rõhutas Lotman, et see on küll tähtis, kuid mitte peamine.

Lotman kõneles, et kui Eestis on eri rahvusgrupid, siis see on meie rikkus, mitte vaesus. Lotmani hinnangul pole probleem niivõrd seadustes kui psühholoogilises kriisis. „Ei ole sellist asja nagu okupantide järeltulijad, see ei ole päritav,“ sõnas Lotman. „See on asi, mida oluline osa ühiskonnast peab endas ületama.“

Reformierakondlase Andrei Korobeiniku sõnul on peamine mure, et vene noored pole Eesti riigi ellu kaasatud. „Protestidel ka venelased ei käi, sest neid lihtsalt ei huvita need. Nad peavad aru saama, et riik pakub neile huvi,“ leiab Korobeinik, et siis saaks integreerumispoliitikat edukaks pidada.

Korobeinik rõhutas ka, et Eesti riik on praegu kaitseasendis, leitakse, et mida vähem sisse pääseb, seda parem. Samas märkis ta, et näiteks IT-sektoris on 5000 inimest puudu. Välismaalt tulevad inimesed annaksid aga lisaväärtust, kuna looksid uusi töökohti, mitte ei võtaks neid ära.

Integratsioon võib olla traumeeriv

Jevgeni Ossinovski (SDE) nentis, et praegu on väga kõrge venekeelsete elanike osakaal, kelle eesti keele oskus on väga hea, kuid kes ei usalda riiki ega osale riigi asjades ehk on riigi suhtes kriitilised.

Ossinovski nentis, et integratsioon on sageli väga emotsionaalne protsess ning potentsiaalselt traumeeriv. „Valede signaalide andmisel tekib võõrandumine, vimm ja riigist äravool,“ rääkis Ossinovski, et integratsiooni ei tohi teerulli meetodil peale sundida, kuna siis see tõenäoliselt häid tulemusi ei too.

Kuigi viimase 20 aastaga on halli passi omanike arv langenud 300 000 pealt 100 000 inimeseni, siis on selles olulisim põhjus olnud surm, seejärel Vene föderatsiooni kodanikuks astumine ja alles kolmas Eesti kodakondsuse võtmine. „Eelmisel aastal naturaliseerus 1600 inimest, neist 1400 olid kuni 30-aastased. 30 ja vanemaid naturaliseerub aastas 100 inimest – meil on neid 100 000 inimest. Meie kodakondsuspoliitika ei soodusta naturalisatsiooni.“

Foorumil räägiti ka, et paljud õpilased on integratsiooniprojekti pärast läinud kutsekooli, kus 60 protsendi ulatuses eestikeelse õppe kohustust pole. „Ida-Virumaal on samuti hüppeliselt kasvanud kutsekooli minejate hulk,“ ütles Ossinovski, kinnitades publiku seast sõna võtnud noormehe sõnu.

Keskerakondlase Yana Toomi sõnul on halb signaal, et sõna „lõimuma“ ei ole vene keelde tõlgitav.

Eesti keelt peljates minnakse kutsekooli

Ossinovski võttis foorumil nimetatud probleemid kokku, öeldes, et (1) meie lõimumispoliitika on liiga keelekeskne ja (2) see on olnud pigem karistuslikku, mitte motiveerivat laadi. „Kuidas luua motiveeriv ja toetav süsteem, on kõige suurem väljakutse,“ kõneles ta.

Korobeinik rõhutas samuti, et alustada tuleb kaasamisega, sest kohustuslikus korras eesti keelt õpetades oskavad lõpuks küll kõik elanikud eesti keelt, kuid nii tekitatakse ühiskonnas kaks poolt, kellest üks ei pea riiki enda omaks.

Lotman lisas, et väga positiivset rolli mängib lõimumisel sõjavägi, kuhu vene noormehed lähevad hea meelega ja kus neile meeldib, kuna seal peetakse neist lugu. „Midagi sellist on vaja ka terves ühiskonnas. Alandatud enesehinnanguga inimene või grupp on palju ohtlikum. Peame nende rahvuslikku enesehinnangut tõstma – see oleks õiglane.“

Kodanikupäeva noortefoorumit korraldas noorteühing Avatud Vabariik, tänavu toimus foorum 11. korda. Sel aastal oli foorum pühendatud uue riikliku lõimumiskava prioriteetidele ja vähemusrahvuste ühiskonnaellu kaasamise perspektiividele. Arutelule kogunesid noored Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Avakõne pidas riigikogu aseesimees Laine Randjärv.