Lotman ütles, et probleem Reitelmanni kunagiste sõnavõttudega on suuresti üles puhutud. "See, mida inimene kunagi ütles, pole nii väga oluline," sõnas Lotman.

Neli aastat tagasi kutsus Reitelmann pagulasi "saastaks", "inimrämpsuks" ja "mugavusprussakateks". Lisaks nimetas ta eestivenelasi "tibladeks".

Varasemad solvangud on aga nüüd päevakorda tõusnud, sest EKRE nimetas Reitelmanni ENPA delegatsiooni liikmekandidaadiks. Kuna tegu on praegu kõige delikaatsemate ülesannetega kohaga, kus tuleb seista inimõiguste ja demokraatia kaitse eest, siis seisab väliskomisjonil homme ees tavatult keeruline arutelu.

Lotman möönis, et ei ole otsustanud, kas hääletab homme Reitelmanni kandidatuuri poolt või vastu. "Otsus sõltub sellest, millise lahenduseni me homsel arutelul väliskomisjonis jõuame," ütles Lotman.

Lotmani sõnul tekitab temas Reitelmanni puhul küsimust see, et oma sõnavõttude osas pole ta selgelt vabandanud ja ainult teisi süüdistanud. Tõepoolest - Reitelmann on väitnud, et temalt pole kommentaari küsitud, kuigi see ei vasta tõele. Kommentaari andmise ja vabandamise võimalusest Delfis ja Eesti Ekspressis keeldus Reitelmann nii 2015. aastal kui ka nüüd.

"Ettevaatlikuks teeb ka see, et ta ütles, et teatud väljaannetega ta põhimõtteliselt ei suhtle. Kui ta on delegaat, siis tal on enesestmõistetav ülesanne suhelda kogu meediaga ja see, et üks või teine talle ei sobi, pole mingi argument."

Tavaliselt on parlamendi välisdelegatsioonide moodustamine rutiinne tegevus, seekord aga hoopis keeruline. "Mõnes mõttes on see ehk isegi kasulik, sest raputas meid automaatsest heaoluseisundist välja," nentis Lotman.

Kas väliskomisjon toetab Reitelmanni või mitte, selgub homme, kuid varasemalt on Lotman hääletamisel eeldatavalt kursilt kõrvale kaldunud. Näiteks hääletas ta augustis toimunud peaminister Jüri Ratase umbusaldusavaldusel vastu. Kui püüti läbi suruda kaitseväe korralduse seaduse muutmist, mille president kevadel välja kuulutamata jättis, hääletas Lotman koalitsioonist erinevalt.