Korb sõnas, et kvoodid pole mitte ühelgi alal kunagi hästi toiminud – olgu see kiiruseületajate tabamine või riigitöötajate vähendamine. „Meenutan, et minu eelkäija Reformierakonnast just sellise lähenemisega jäi toppama. Kokkuvõttes mõjutas riigi õhukesemaks viilimine sealhulgas tänavatel olevaid politsenikke, päästjaid ja tervishoiutöötajaid,“ ütles Korb ja lisas, et ametnike koondamise arv ei saa peegelduda vaid numbrites.

Korb tõdes, et kuigi ametnike koondamine on inimeste silmis populaarne, on teisel kaalukausil teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. „Vajalik haldusreform vähendas ametnike arvu, kuid teisalt on ka neid, kes ütlevad, et riik kolis nende juurest kaugemale. Erinevad teenused maapiirkondades, näiteks riigiasutuste bürood või isegi postiteenuse kättesaadavus, on inimeste jaoks jätkuvalt olulised. Riik ei saa vaadata vaid selle pilguga, et nende teenuste kaotamine oleks rahaline kokkuhoid,“ selgitas endine riigihalduse minister.

Ettepanek ministeeriumid ühendada üheks pole Korbi arvates samuti reaalne ega paremaks riigijuhtimiseks mõistlik. „Keskerakonna üks prioriteetidest saab kindlasti olema bürokraatia vähendamine ja dubleerivate tegevuste lõpetamine. Sellega oleme valitsuses ka tegelenud, kaotatud on näiteks maavalitsused ning proportsionaalselt tööealise elanikkonna vähendamisega väheneb ka ametnike arv,“ rääkis Korb, et riigitöölt kaob aastas ligi 700 ametikohta.

„Julgen endise ministrina küll öelda, et suurem osa meie avaliku sektori töötajatest teeb igapäevaselt südamega tööd. Eeldada, et midagi ei juhtu kui pooled ametnikud kaovad, on küüniline ja ebaõiglane. Inimeste motiveerimine ja selged sihid annavad kasu kindlasti rohkem, kui pidev töökoha kaotamise hirm,“ lõpetas Korb.

Täna avaldas Riigireformi SA järgmise osa dokumendist, kus olid muu hulgas ettepanekud vähendada ametnikke poole võrra ning ühendada ministeeriumid üheks.