Valitsus asub lähiajal arutama Maarjamäele nõukogude ajal ehitatatud memoriaali säilitamist. Siseminister Mart Helme ütles ERR-ile, et tema pooldab nii selle kompleksi kui ühtlasi ka linnahalli lammutamist, kuid mõistab, et valitsuses tuleb sellele teemal tuline arutelu.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles Delfile, et linnahalli üle teeb otsuseid siiski Tallinn ja rajatise arendamisega minnakse igal juhul edasi.

"Tallinnal on Linnahalli arendamiseks olnud kaks alternatiivset plaani – kas koostöös AS Infortari ja AS Tallinkiga vastavalt koostöömemorandumile või Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamisel riigi kaasrahastusega. Riigieelarve strateegias on selleks ka 40 miljonit eurot broneeritud," selgitas Kõlvart plaane.

"Tallinnale kuuluvate objektide tuleviku osas teeb otsuseid siiski Tallinn. Lisaks on Tallinna linnahall muinsuskaitseobjekt ja meie riigis ei peaks olema tavaks tegeleda muinsuskaitse all olevate ehitiste lammutamisega," selgitas Kõlvart Delfile.

Kõlvart Maarjamäe memoriaalkompleksist: linn mälestusmärkidega sõda ei pea

Keskkonnaminister Rene Kokk on valitsuskabinetile esitanud memorandumi, milles pakutakse lahendusi nõukogude okupatsiooniajal Maarjamäele püstitatud memoriaalkompleksi edasise saatuse kohta. Praegu kuulub maa-ala riigile, kuid Tallinna linn on huvitatud selle maa omandamisest. Samas on seadnud linn lisatingimuseks, et riik annaks 3-4 miljonit kompleksi kordategemiseks.

Mitu valitsuse liiget on aga avaldanud kahtlust, kas maksumaksja rahaga peaks üldse sellist rajatist korda tegema.

"Minu isiklik seisukoht on, et ta on ikkagi okupatsiooniaja sümbol eelkõige ja kujutab endast sarnaselt linnahallile ja mõnele teisele objektile niisuguse inetu nõukogude aja modernismi pitserit," rääkis Mart Helme.

Kõlvarti sõnul on memoriaalkompleksi näol tegemist samuti muinsuskaitsealuse objektiga, mille monumendid ja ehitised on ohtlikus ja lagunenud seisukorras. Kõlvarti sõnul tegi ettepaneku memoriaalkompleks Tallinna omandisse anda keskkonna-, rahandus-, justiits-, ja kultuuriministeerium ning maa-amet.

"Tallinna linnavalitsus on asunud seisukohale, et kui maa-ala antakse Tallinna omandisse ja hallata, tuleks riigil eraldada ka rahalisi vahendeid memoriaalkompleksi rekonstrueerimiseks. Tallinnal on valmis Maarjamäe memoriaalkompleksi arendamise visiooniga tegelema ja seda edaspidi ka haldama, kuid mälestusmärkidega sõja pidamises me ei osale," selgitas Kõlvart.

Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) on valitsuskabinetile esitanud memorandumi, milles pakutakse lahendusi nõukogude okupatsiooniajal Maarjamäele püstitatud memoriaalkompleksi edasise saatuse kohta. Praegu kuulub maa-ala riigile, kuid Tallinna linn on huvitatud selle maa omandamisest. Samas on seadnud linn lisatingimuseks, et riik annaks 3-4 miljonit kompleksi kordategemiseks.

Mitu valitsuse liiget on aga avaldanud kahtlust, kas maksumaksja rahaga peaks üldse sellist rajatist korda tegema.

"Minu isiklik seisukoht on, et ta on ikkagi okupatsiooniaja sümbol eelkõige ja kujutab endast sarnaselt linnahallile ja mõnele teisele objektile niisuguse inetu nõukogude aja modernismi pitserit," rääkis Mart Helme.

"Kui me nüüd võtame pragmaatiliselt, et need asjad on lagunenud, linnahall tahab saada kümneid miljoneid, see kompleks (Maarjamäe memoriaal – toim.) on lagunenud, tahab saada lihtsalt miljoneid, siis praktiline meel ütleb, et nende korrastamine ei ole mõistlik. Pigem on mõistlik nende lammutamine."