Määrusega tõhustatakse terviseseisundi hindamist ning vähendatakse tervislikel ettekäänetel ajateenistusest kõrvalehoidmist.

Tervisenõuete muutmisel pöörati suurimat tähelepanu just nendele tervisehäiretele, mis mõjutavad teenistusülesannete täitmist vaid vähesel määral või lühiajaliselt ning mille puhul on vajalikku ravi võimalik tagada ka kaitseväes.

Näiteks on tervisenõuete hulgast välja arvatud laktoositalumatuse diagnoos, samuti ei ole põhjust vabastada ajateenistusest kutsealuseid, kes põevad migreeni või õietolmuallergiat. Ravi andes ei ole need ajateenistuse läbimist välistavad probleemid.

"Uute tervisenõuete väljatöötamisse kaasati arstlike komisjonide liikmeid, kaitseväe arste ja mitmeid erialaspetsialiste, et ühegi kutsealuse tervislik seisund ajateenistuses muudetud nõuetest tulenevalt ohtu ei satuks," rõhutas kaitseminister Jüri Luik. "Võrdlusena arvestati ka Soome kaitseväes kutsealustele kehtestatud tervisenõudeid," lisas Luik.

Kui Eestis tunnistatakse tervisenõuetele vastavaks üks kolmandik kutsealustest, siis Soomes läbib ajateenistuse üle kahe kolmandiku aastakäigust. See näitab, et Eestis on ajateenistuse läbimisest seni kõrvale jäänud põhjendamatult suur hulk kutsealuseid.

Senisest oluliselt paindlikumaks muutub ka tegevväelaste terviseseisundi hindamine. Kui seni kehtisid ühtsed tervisenõuded kõikidele tegevväelastele sõltumata nende ametikohast, siis tulevast aastast saab vajadusel iga tegevväelase terviseseisundit hinnata individuaalselt, arvestades tema teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal.