Mida teeb riik haavatud sõjameeste aitamiseks?
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet rääkis venekeelsele Delfile, et haavatutele on välja töötatud põhjalik sotsiaalsete garantiide pakett. „See tagab, et Eesti riigi kaitsel vigastada saanud kaitseväelased ei pea muretsema oma ravi ja selle maksumuse pärast, samuti töö ja sissetuleku pärast,“ lausus Kuimet.
Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea ütles, et praeguseks on arstlik komisjon koostanud 30-le vigastada saanud ja osaliselt töövõime kaotanud kaitseväelasele individuaalse raviplaani, mille alusel toimub ravi ja selle hüvitamine. See hõlmab ka psühholoogilist abi ja taastusravi.
„Ida-Tallinna taastusravikeskusse läheb aprillis taastusravile orienteeruvalt 15 kaitseväelast, kes on saanud raske tervisekahjustuse, enamik neist missioonidelt,“ selgitas Kersti Lea.
Kaitseväe pressiesindaja vanemleitnant Ingrid Mühling andis sotsiaalsetest tagatistest põhjalikuma ülevaate.
Haavata saamine on kaitseväelasele tööõnnetus ja seetõttu väljastab arst talle töövõimetuslehe, mille alusel makstakse iga kalendripäeva eest haigushüvitist 100 protsenti palgast. Samuti on vigastatud kaitseväelasel õigus taotleda ühe kuu ametipalga ulatuses ühekordset toetust.
„Kaitsevägi korraldab ja tasub ka vigastada saanu pereliikmete külaskäigu välisriigi raviasutusse ning vigastatu transpordi,“ lisas Mühling.
„Kõik kulutused ravile, arstimitele ja abivahenditele, muu hulgas proteesidele, katab Eesti riik,“ kinnitas Mühling „Sama kehtib ka proteeside vahetamise kohta teatud aja pärast. Praegusel hetkel on näiteks jala kaotanud kaitseväelasele ette nähtud kolm erinevat proteesi ühe kaotatud jäseme kohta maksumusega kuni 100 000 krooni protees.“
Püsivalt töövõimetuks muutunud kaitseväelasele makstakse arstliku komisjoni otsusel ühekordset hüvitist. See on näiteks 40-50-protsendilise töövõimetuse korral 24 kuu keskmine palk, täieliku töövõimetuse puhul aga 96-kordne keskmine palk.
Tasuta õppimine ja eluase
Peale selle on Mühlingu sõnul haavata saanud kaitseväelasel õigus täiendõppele, et ta saaks hiljem teenistust jätkata. Õppekulud tasub sel juhul riik.
„Riik hüvitab õppemaksu ka siis, kui kaitseväelane on tunnistatud tegevteenistuseks mittekõlblikuks ja teenistusest vabastatud ning asub kahe aasta jooksul õppima Eesti tsiviilõppeasutusse. Õppemaks hüvitatakse kas ühe kutseõppe või kõrghariduse omandamiseks, vastavalt määruses kehtestatud korrale. Õpe tuleb läbida positiivsete tulemustega nominaalaja jooksul,“ selgitas Mühling.
Haavatud kaitseväelasel on samuti õigus töövõimetuspensionile, mida ta saab ka sel juhul, kui asub taas tööle. „Kui kaitseväelasele on antud tööandja eluruum ja ta ei suuda enam teenistust jätkata, siis on tal õigus veel kolme aasta jooksul kaitseväe eluruumi kasutada,“ lisas Mühling.
Kaitseväelase langemise korral saavad tema pereliikmed ühekordset toetust 150-kordse keskmise kuupalga ulatuses. 50 protsendi toetuse saaja määrab sõdur ise ja ülejäänud pool läheb tema surma korral jagamisele vastavalt perekonnaseadusele.
