Mida tähendaks Eesti jaoks ELi eesistumise varasemaks toomine?
Referendumi tulemusel Euroopa Liidust lahkuv Suurbritannia peaks esialgse plaani järgi olema 2017. aasta teisel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa. Eesti peaks omakorda 2018. aasta algusest brittidelt eesistumise üle võtma. Seni pole Ühendkuningriigid öelnud, kas nad plaanivad eesistumise läbi viia. Kui ei, siis on üks teoreetilisi lahendusi see, et Suurbritannia eesistumine jaotatakse Malta ja Eesti vahel. Sel juhul pikeneks mõlema riigi eesistumine kolme kuu võrra.
Eesti jaoks ei oleks eesistumise varasemaks nihutamine hea variant ja sellel oleks ka juriidilisi takistusi, kirjutas Eesti Päevaleht. Selline lahendus ei meeldiks Eestile ka seetõttu, et plaanitud on eesistumine siduda vabariigi 100. sünnipäevaga ja osa kokkuleppeid ja hankeid on juba paigas. Kuni kindlat otsust eesistumise pikenemise kohta pole, ei saa suurt ka vajalikke läbirääkimisi pidada.
Selgust loodab Eesti korraldusmeeskond saada lähinädalatel ehk juuli keskpaigaks või hiljemalt juulikuu jooksul. "Siis asume vajadusel läbirääkimistesse erinevate partnerite ja osapooltega, kellega on tänaseks juba konkreetsed kokkulepped paigas," sõnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm, kelle kinnitusel lähtutakse praegu siiski ametlikust kokkuleppest, mille järgi Eesti eesistumise aeg on 2018. aasta esimesel poolel.
"Kui meil ei ole juuli keskpaigaks selgust, kas ja kuidas Ühendkuningriikide eesistumine toimub, peame oma meeskonnaga uuesti olukorda hindama ja tegema otsuse, kuidas Eesti eesistumise ettevalmistustega jätkata," sõnas Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistuste juht Piret Lilleväli.
Lisaks eesistumisega seotud inimestele tuleb arvestada ka kõrgetasemeliste kohtumiste peamise toimumispaiga, Kultuurikatlaga. Remontida seda pole väga vaja, nii et selle taha hoones kohtumiste korraldamine ei jää. "Küsimus on pigem ruumide kättesaadavuses sel perioodil. Vajalikud kohandused teeksime vahetult enne eesistumisperioodi algust," rääkis Urm.
Urmi sõnul pole veel uuritud, kas Kultuurikatla saaks ka kolmeks eelnevaks kuuks eesistumise tarvis broneerida. "Kuna nende läbirääkimiste avamine on väga töömahukas, siis tundub meile mõistlikum oodata ära asjaolude selginemine lähiajal, enne kui selles küsimuses detailseid läbirääkimisi pidama hakkame."
Muutuste korral on vaja üle vaadata kõik senised kokkulepped ja plaanid, aga ka eelarve. "Loodame omalt poolt, et eesistumisega seotud kulud siit ei kasva ja ka meie suhtes näidatakse muutunud oludes üles paindlikkust," lisas Urm. Eesti eelistaks aga jääda senise ajakava juurde. "Kahtlemata oleme me eesistumise ajastuse muutuse puhul olukorras, kus meie inimesed peavad igal tasandil näitama oma kiiret kohanemisvõimet ja pühendumust," sõnas Lilleväli.
Kui Suurbritannia eesistumist Malta ja Eesti peale ei jäeta, siis oleks üks variant ka, et keegi kolmas võtaks Ühendkuningriikide poolaasta vabatahtlikult enda peale. Samas tundub seegi keeruline, sest ka teised riigid valmistuvad oma korraks praeguse ajakava järgi.
