Mida saab riigiametnik peale põhipalga?

 (149)
Mida saab riigiametnik peale põhipalga?
Foto: Andres Putting

Delfi vaatleb, kui palju ning milliseid tasusid on võimalik riigiametnikul peale põhipalga riigilt saada.

Palju on räägitud ja kirutud, et ametnikud naudivad hulka ametihüvesid, mis väljaspool riigiteenistust töötavatele inimestele kättesaamatuks jäävad. Delfi küsimusele, millised on erinevate ametite ametihüved, oli vastus enamasti üks – kõik hüved tulenevad avaliku teenistuse seadusest ning mingeid erihüvesid keegi välja ei toonud.

Delfi poolt küsitletud ametiasutused vastasid, et näiteks mobiiltelefonid ning ametiautod ning muud vahendid on rangelt ainult ametiülesannete täitmiseks ning neid ei saa lugeda ametihüvedeks.
Näiteks vastas statistikaamet, et kuna nende töö seisneb andmete kogumises, on nende ametnike käsutuses mobiil ning kaks ametiautot.

Mõned ametkonnad võimaldavad töötajatel tasuta sporti teha, näiteks tehnilise järelevalve ameti töötajad saavad kord nädalas 1,5 tundi Lilleküla gümnaasiumi spordisaalis korvpalli mängida.

Seega vaatleme, milliseid summasid võimaldab seadus peale palga riigiametile maksta.

Peale põhipalga makstakse ametnikele lisatasu töötatud aastate eest – viis protsenti alates viiest aastast, kümme protsenti alates kümnest aastast ning 15 protsenti alates viieteistkümnest aastast.

Polüglott teenib teise palga juurde

Teine asi, mille eest ametnikud lisatasu saavad, on haridus ja keeleoskus.

Seotud lood:

Hiljuti tekitas ajakirjanduses kõmu doktorikraadiga Lauri Vahtre tööleasumine kaitseministeeriumisse. Seadus näeb ette, et magistrikraadi eest makstakse lisaks kümme protsenti ametipalgast ning doktorikraadi eest 20 protsenti. Eraldi lisatasu makstakse keeleoskuste eest. Kui ametnik oskab kolme võõrkeelt, siis ta saab lisaks tasu kümme protsenti ametipalgast ja nii edasi veel iga võõrkeele eest kümme protsenti.

Omaette teema on ametnike reisid. Kodumaal saab ametnik majutuskuludeks kuni 77 eurot ja välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas.
Reisil makstakse ametnikule päevaraha 32 eurot päevas ning seda tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.

Kui ametnik peab töökohustuste tõttu kolima, siis makstakse kinni tema sõidukulud ning vara vedamise kulud: 1000 kg riigiametniku enda ja kuni 300 kg iga koliva perekonnaliikme kohta.

Pikem puhkus pluss puhkusetoetus

Palju on juttu ametnike puhkustest. Riigiametniku puhkus kestab 35 päeva, ent vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust. Ametnikule võib maksta ka puhkusetoetust kuni ühe kuupalga ulatuses.

Korteri üür kompenseeritakse reale kõrgetele riigiametnikele, kui nad peavad oma kodust eemal elama. Õiguskantsler, riigikontrolör, riigisekretär, ministeeriumi kantsler ja maavanem saavad toetust 448 eurot kuus Tallinnas elamise eest. Kui aga ametnik peab elama Tartus või Pärnus, saab ta 384 eurot kuus ning 256 eurot kuus muudes paikades.

Ja lõpuks - kui riigiamet tööpostil surma saab, makstakse tema lähedastele kümne aasta palk ning kui ta jääb invaliidiks, siis viie aasta palk.