Mida muudaks riigikogu komisjonide töö salastamise eelnõu?

Riigikogu juhatusest on läinud põhiseaduskomisjoni arutamisele eelnõu, mis täpsustab seda infot, mis komisjonide protokollidesse kantakse. Ühelt poolt suureneb avaliku info hulk, aga komisjonide istungite salvestised salastatakse eelnõu projektiga 30 aastaks.

Istungite salvestised on ka praegu mitteavalikud ja neid pole antud isegi prokuratuurile, kui neid küsiti 2012. aastal seoses Reformierakonna rahastamise kriminaaluurimisega. Kui seni oli lahtine, kui kauaks salvestised salastatakse, siis riigikogu juhatus on pannud selle tähtaja paika.

Samm suurema salastatuse poole on ka nõue, et riigikogu liikmed austaksid komisjoni arutelu konfidentsiaalsust ja ei avaldataks istungil arutatut isikustatud kujul enne protokollile allakirjutamist. Mitmed põhiseaduskomisjoni liikmed on juba kommenteerinud, et see nõue on absurdne, sest muudab saadikutele võimatuks komisjoni istungil toimunu sisulise kommenteerimise.

Protokoll peab projekti kohaselt kokkuvõtlikult kajastama komisjoni istungi käiku ja komisjoni istungil vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Protokoll ei kajasta riigisaladust, salastatud välisteavet ja teavet, mis on kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks.

Samm suurema avatuse suunas on aga komisjonide hääletamistulemuste nimeline kandmine protokolli. Seni oli protokollis kajastatud vaid üldine hääletustulemus ehk polnud kirjas, kuidas üks või teine saadik mingis konkreetses küsimuses hääletas.